Oluline kolmapäeval, 10. aprillil kell 22.24:

- Biden kutsus USA esindajatekoda üles hääletama Ukraina abi üle

- Kuberner: Zaporižžjat rünnatakse väsimatult;

- Venemaa ründas Lõuna-Ukraina energiarajatisi;

- Ukrainlased hävitasid Krimmis helikopteri Ka-27;

- Ukraina tulistas 17 Vene droonist alla 14;

- Allikad: Orski üleujutus võib uputada eelhoiatusradari;

- USA müüb Ukrainale õhukaitsevarustust 138 miljoni dollari eest;

- Briti välisminister palus USA vabariiklastel Ukrainat toetada;

- Venemaa ründas Odessa oblastit droonidega;

- Zelenski sõnul on Ukrainal uus vastupealetungi plaan olemas;

- Zelenski: meedias kajastatud Trumpi väidetav rahuplaan on primitiivne;

- Ukraina kaitsevägi eitab teateid okupantide sisenemisest Robotõnesse;

- Zelenski: Saksamaa peab Tauruseid oma kõige võimsamaks relvaks.

Biden kutsus USA esindajatekoda üles hääletama Ukraina abi üle

USA president Joe Biden kutsus kolmapäeval USA esindajatekoda hääletama viivitamatult miljardite dollarite suuruse abi üle Ukrainale.

"Ukrainale on valdav toetus demokraatide ja vabariiklaste enamuse seas. Nüüd peaks lõpuks toimuma see hääletus," ütles Biden ajakirjanikele.

Saksa valitsus kinnitas kolmapäeval meetmete paketi aitamaks firmasid, mis osalevad Ukraina ülesehitamisel

Ukraina vajab rohkem mitte ainult relvi, et selles sõjas ellu jääda. Samuti on tähtis, et majandus jätkaks toimimist ja et riik saaks rahastada ülesehitust," ütles Saksa arenguminister Svenja Schulze.

15-punktiline plaan hõölmab muu hulgas toetusi ja laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele Ukrainas, samuti investeerimistagatisi Saksa firmadele, ütlesid arengu- ja majandusministeerium ühisavalduses.

Samuti sisaldab see plaani luua Saksa arengupanga KfW stiilis riiklikku avalikku laenuandjat.

"Me juba peame Ukraina valitsusega kõnelusi sellise rahastamisinstitutsiooni üle," ütles Schulze.

Uus laenuandja kujuneb ilmselt välja Ukraina Äriarengu Fondist (BDF), mille KfW kaasasutas 1999. aastal andmaks madala intressiga laene väikestele ja keskmise suurusega firmadele Ukrainas.

Alates täiemahulise sõja puhkemisest 2022. aasta veebruaris on BDF aidanud juba umbes 40 000 väikesel ja keskmise suurusega ettevõttel sõja ajal pinnal püsida, ütlesid ministeeriumid.

"Saksamaa peab kasutama iga võimalust aitamaks Ukraina majandust nendel rasketel aegadel," ütles Saksa majandusminister Robert Habeck.

Maailmapanga hinnangul ulatuvad Ukraina ülesehitamise kulud vähemalt 486 miljardi dollarini.

Briti luure: Venemaa tahab tänavu värvata 400 000 sõjaväelast

Venemaa kavatseb 2024. aastal värvata lepingulisse teenistusse veel umbes 400 000 sõjaväelast, märgib Briti luure.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi sotsiaalvõrgustikus X kolmapäeval avaldatud teates seisab, et "selline arv on vajalik tohutuid kaotusi kandnud Vene väe pidamiseks Ukrainas, samuti agressorriigi relvajõudude tänavu 1,32 miljonini ja tulevikus kuni 1,5 miljonini suurendamise plaani elluviimiseks".

Briti luure märgib ka, et Ukrainas asuv Vene vägi on mehitatud palgasõdurite ja osalt reservväelastega, kes mobiliseeriti 2022. aasta lõpus. Ajateenijaid survestatakse tavaliselt minema palgasõduriks ja sel juhul peavad nad teenima Ukrainas.

Märgitakse, et Venemaal jätkub kevadine ja sügisene ajateenistusse võtmine.

Kevadine ajateenistusse võtmine algas 1. aprillil. Sel kevadel võetakse sõjaväeteenistusse umbes 150 000 meest vanuses 18-30 aastat, mis vastab varem kutsutud ajateenijate arvule.

Kuberner: Zaporižžjat rünnatakse väsimatult

Venemaa on viimane ööpäeva jooksul andnud Zaporižžja oblasti kuuele asulale 282 lööki, hävitades elumaju ja taristut, edastas oblasti sõjakuberner Ivan Fedorov kolmapäeva hommikul Telegramis.

"Päeva jooksul ründasid sissetungijad Zaporižžja oblastis 282 korral kuut asulat," kirjutas ta Telegramis.

Fedorov märkis, et sissetungijad sooritasid Mala Tokmatškale ja Robotõnele kolm õhulööki. Huljaipolet, Levadnet, Robotõnet, Mala Tokmatškat, Malinivkat ja Novoandriivkat ründas 31 eri modifikatsiooniga drooni.

Tema andmetel pommitati Huljaipolet, Levadnet, Robotõnet, Mala Tokmatškat 14 korda raketiheitjatest, lisaks tabas Huljaipolet, Mala Tokmatškat, Novoandriivkat, Malõnivkat, Robotõnet ja Levadnet 234 suurtükirünnakut.

"Samuti saadi 32 teadet elumajade ja taristu hävingust. Tsiviilisikud viga ei saanud," ütles kuberner.

Venemaa ründas Lõuna-Ukraina energiarajatisi

Venemaa öised õhurünnakud tabasid kahte energiarajatist Lõuna-Ukrainas, teatas Ukraina energiaministeerium kolmapäeval.

"Vaenlane ründas energiarajatisi riigi lõunaosas," teatas ministeerium.

Tabamuse said alajaam Mõkolajivis ning generaatori- ja tootmishooned Odessa oblastis.

Rünnakus sai kannatada kaks elektriliini ja mõned Mõkolajivi ja Hersoni oblasti tarbijad jäid ajutiselt vooluta.

Ukraina õhujõudude teatel tulistasid nad ööl vastu kolmapäeva alla 17 Vene drooni ja kolm raketti.

Moskva on viimastel kuudel jõuliste õhurünnakutega sihikule võtnud Ukraina energiarajatised.

Ukrainlased hävitasid Krimmis helikopteri Ka-27

Ukrainlased hävitasid Venemaa poolt okupeeritud Krimmis laeval asunud allveelaevatõrjehelikopteri Ka-27, ütles Ukraina laevastiku pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk.

"Miinus Vene Ka-27 Krimmis. Otsis midagi. Leidis," kirjutas Pletentšuk kolmapäeva hommikul Facebookis.

Laevastiku pressiesindaja vaenlase varustuse hävitamise asukohta, asjaolusid ja üksikasju ei täpsustanud.

Ukraina tulistas 17 Vene droonist alla 14

Venemaa ründas öösel vastu kolmapäeva Ukrainat 17 ründedrooni Shahed, kahe tiibraketi Iskander-K ja ühe ballistilise raketiga Iskander-M. Nii droonid kui raketid tulistati välja okupeeritud Krimmi territooriumilt.

Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 14 Vene ründedrooni.

Droonid tulistati alla Mõkolajivi ja Odessa oblasti õhuruumis.

Lisaks tulistas Ukraina õhutõrje teisipäeva õhtul alla kaks Vene raketti H-59.

Venemaa rünnak keskendus peamiselt Odessa oblastile ja linnale, kus rünnati kriitilise tähtsusega taristut.

Odessa oblasti kuberneri Oleh Kiperi sõnul sai rünnakus kahjustada energiataristuobjekt, eramaja ja mitu autot. On teada vähemalt kahest transpordiettevõtte töötajast, kes said viga.

Kiper lisas, et Vene okupantide raketi- ja droonirünnak leidis aset Odessa Natsi-Saksamaa vägede kontrolli alt vabastamise 80. aastapäeval.

Allikad: Orski üleujutus võib uputada eelhoiatusradari

Üleujutus Venemaal Orskis võib uputada eelhoiatusradari Voronež M, kirjutas kolmapäeval portaal Unian, viidates Vene uuriva ajakirjanduse projekti VTšK-OGPU andmetele. 

Väidetavalt on Kumaki asula lähedal asuva radarijaama töö juba peatatud. Radari väljalülitamine tekitab probleeme võimes jälgida mandritevaheliste ballistiliste rakettide starte lõuna suunal.

"Radari Voronež lõpliku üleujutamise oht on väga suur. Kui see juhtub, siis ei ole võimalik radarilünka kiiresti taastada, selleks kulub vähemalt mitu aastat," seisab teates.

Orenburgi oblastis asuv Voronež-M võeti kasutusele 2017. aasta detsembris. Selle ulatus on 6000 km.

USA müüb Ukrainale õhukaitsevarustust 138 miljoni dollari eest

USA välisministeerium kiitis heaks Ukrainale 138 miljoni dollari väärtuses õhukaitsevarustuse müügi, et toetada Kiievi püüdlusi kaitsta oma linnu Vene õhurünnakute eest, kirjutab Bloomberg.

USA välisminister Antony Blinken otsustas, et tegemist on erakorralise olukorraga, mis nõuab viivitamatut varustuse müüki Haw Phase III õhutõrjesüsteemi jaoks, edastas USA välisministeerium. Varustuse müüjaks on kaitsetööstusettevõte RTX.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt kutsunud USA-d ja teisi lääneriike üles tarnima Ukrainale vajalikke õhutõrjesüsteeme olukorras, kus Venemaa korraldab rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule, kasutades muuhulgas Põhja-Korea rakette ja Iraani ründedroone.

Õhukaitsevarustust müüakse, mitte ei annetata, sest USA kongressis viibib kuid järjest Ukraina uus abipakett ja seni kongressi eraldatud vahendid on juba kulutatud. Kuigi suur enamus senatist toetas Ukraina abipaketi vastuvõtmist, pole vabariiklaste juhitud esindajatekoda seda seni hääletusele pannud. Vabariiklaste paremtiiva saadikud ähvardavad esindajatekoja spiikrit Mike Johnsonit umbusaldamisega, kui ta nõustub Ukraina abistamisega.

Briti välisminister palus USA vabariiklastel Ukrainat toetada

Briti välisminister David Cameron palus teisipäeval USA vabariiklastel heaks kiita miljardeid dollareid sõjalist toetust Ukrainale, olles samal teemal pöördunud otse ka ekspresident Donald Trumpi poole.

Endine konservatiivist peaminister kohtus Trumpiga esmaspäeval õhtusöögilauas tolle Florida valduses Mar-a-Lagos.

Järgmisel päeval USA välisministri Antony Blinkeniga kõneldes kirjeldas Cameron kohtumist Trumpiga kui  "eraviisilist", kuid ütles, et tõstatas ka mitmeid küsimusi, nagu näiteks NATO tulevik. 

Cameron kohtus hiljem USA seadusandjatega, kuid nende seas ei olnud esindajatekoja spiikrit Mike Johnsonit, kes on juba kuid hoidunud hääletusele panemast taotlust osutada Ukrainale umbes 60 miljardi dollari eest uut abi.

"Ma tulen siia ilma kavatsuseta kellelegi loengut pidada, öelda, mida teha või poliitilist protsessi takistada," ütles Cameron.

"Ma lihtsalt tulen siia kui suur sõber ja sellesse riiki uskuja, uskudes ka, et selle raha eraldamine on teie huvides," ütles ta.

"Teheranis, Pyongyangis ja Pekingis on inimesi, kes vaatavad, kuidas me oma liitlastele toeks oleme, kuidas neid aitame, kuidas me peatame selle ebaseadusliku ja provotseerimata agressiooni, uurides meie pühendumust," ütles ta.

Blinkeni sõnul on esindajatekojal nüüd istungitele naastes "hädavajalik" tegutseda. 

Cameron avaldas pärast Downing Streetilt lahkumist oma memuaarides muret Trumpi "protektsionistliku, ksenofoobse ja misogüünse" stiili pärast.

Kuid tema hinnangul oli täiesti õige Trumpiga esmaspäeval kohtuda.

Cameron osutas kauaaegsel USA ja Briti praktikale pidada kõnelusi ka opositsioonipoliitikutega. Näiteks kohtus Blinken veebruaris Briti leiboristide liidri Keir Starmeriga.

Trumpi kampaaniameeskonna sõnul arutasid ekspresident ja Cameron "eelseisvaid USA ja Briti valimisi, Brexitiga seotud poliitilisi küsimusi, NATO riikide vajadust täita oma kaitsekulutuste nõuded ja tapmiste lõpetamist Ukrainas".

Venemaa ründas Odessa oblastit droonidega

Venemaa korraldas öösel vastu kolmapäeva droonirünnaku Odessa ja Mõkolajivi oblastile.

Ukraina õhuvägi teatas esimesest Vene ründedroonide lainest kell 1.40, kella 3.50 paiku lõppes õhuhäire töö. Droonirünnaku alla sattusid Odessa ja Mõkolajivi oblast.

Kella viie paiku teatas Ukraina õhuvägi aga juba teisest Vene droonide lainest, ka seekord sihivad droonid Odessa oblastit.

Kell 5.28 tuli teade, et lisaks droonidele lasi Venemaa välja Odessa oblasti pihta ka vähemalt ühe raketi.

Ukraina Odessa oblastis hukkus kolmapäeval Vene raketirünnakus neli inimest, nende seas üks laps, ja viga sai seitse, teatas kolmapäeva õhtul oblasti kuberner.

Zelenski sõnul on Ukrainal uus vastupealetungi plaan olemas

Ukraina on välja töötanud uue vastupealetungi plaani, vahendas portaal Unian teisipäeval president Volodõmõr Zelenski sõnu usutluses Saksa väljaandele Bild. 

"Jah, meil on olemas vastupealetungi plaan. Me võidame kindlasti. Meil ​​pole valikut. Aga ma ei saa seda lubada ja kuupäeva anda," selgitas ta Bildile.

Riigipea märkis, et selle eesmärgi saavutamiseks vajab Ukraina kaitsevägi relvi, sealhulgas USA-st.

"Jah, Venemaal on rohkem inimesi, rohkem relvi. Kuid ühendatud läänel on kaasaegsed relvasüsteemid. Seetõttu saame teatud tehnoloogiaid. Ja kui me jätkame tootmise suurendamist, kui saame oma partneritelt litsentse, siis pole küsimus inimeste arvus. Küsimus on relvade kvaliteedis," ütles ta.

President kommenteeris ka võimalikke läbirääkimisi agressorriigiga.

"Siin on meil tegemist Putiniga. Kõik, mida ta seni on rääkinud, – pärast seda on ta teinud teisiti. Me ei saa teda usaldada. Me võime kõiges kokku leppida, aga küsimus on, kas ta järgib seda," selgitas Zelenski.

Sõja külmutamise üleskutsetest rääkides ütles president, et Putin kasutaks pausi vaid selleks, et valmistuda uueks rünnakuks.

"Muidugi oleksid mõned õnnelikud. Maailm ütleks: "Jah, meil õnnestus konflikt külmutada, raketid ei lenda." Aga seda üksnes seni, kuni Venemaa suurendab sõjatehnika – rakettide, droonide tootmist ja varusid ning analüüsib algul tehtud vigu," lausus ta.

Zelenski: meedias kajastatud Trumpi väidetav rahuplaan on primitiivne

Ukraina president Volodõmõr Zelenski peab primitiivseks meedias kirjeldatud USA vabariiklasest ekspresidendi Donald Trumpi väidetavat "rahuplaani", vahendas kolmapäeval portaal Unian.

"Kui jutt on sellest, et me lihtsalt loovutame oma alad ja kui see ongi idee, siis see on väga primitiivne. Kui Trumpil on tõesti oma lähenemine sõja kiirele lõpetamisele, siis mul oleks väga hea meel seda kuulda. Aga meil on vaja tugevaid argumente. Me ei vaja fantastilist ideed, meil on vaja reaalset ideed. Inimelud on kaalul, me ei saa naljatada ja riskida," ütles ta usutluses Saksa väljaandele Bild.

Zelenski meenutas taas, et Ukraina ei taha oma alasid loovutada ja Putiniga läbi rääkida, kuna teda ei saa usaldada. "Me võime milles iganes kokku leppida, kuid küsimus on selles, kas ta järgib seda," lisas president.

Ta ütles ka, et Trumpi on kutsutud Ukrainasse nii avalikult kui ka eraviisiliselt. "Et ta näeks olukorda oma silmaga ja teeks teatud järeldused. Olen kindlasti valmis temaga kohtuma. Trump ütles, et tahab, aga ei tea, millal ta seda teha saab," sõnas Zelenski.

USA endine president on korduvalt lubanud valimisvõidu korral novembris Ukraina sõja 24 tunni jooksul lõpetada.

Poliitik keeldus kava üksikasju avaldamast, kuid ütles, et kavatseb tuua Zelenski ja Putini läbirääkimiste laua taha ning sõlmida "õiglase kokkuleppe".

Ungari peaminister Viktor Orbán kohtus hiljuti Trumpiga ja ütles pärast kohtumist, et kui Trump valimised võidab, ei anna ta sõja tarvis sentigi.

Ka Washington Post kirjutas hiljuti, et Trump tahab veenda Ukrainat tegema territoriaalseid järeleandmisi. Poliitiku kampaaniameeskond nimetas seda libauudiseks.

Ukraina kaitsevägi eitab teateid okupantide sisenemisest Robotõnesse

Ukraina lõuna väejuhatus eitas teateid, nagu oleks Vene okupandid sisenenud Zaporižžja oblastis asuvasse Robotõne külla ja sisuliselt kindlustanud end seal, vahendas kolmapäeval portaal Unian.

"Robotõne küla kaitsva 65. üksiku mehhaniseeritud brigaadi vastutusalas toimuvad tõepoolest regulaarselt kokkupõrked vaenlase diversiooni- ja luurerühmadega, kes sisenevad külasse ja üritavad seal kanda kinnitada. Kuid edu pole sissetungijad saavutanud," seisab väejuhatuse avalduses. 

Sõjaväelased märkisid, et Robotõne on nüüd kaitseväe kontrolli all, Vene okupantide rünnakud tõrjutakse suurtükitulega ning hajutatud rühmad hävitatakse ründedroonide ja miinipildujatega.

Zelenski: Saksamaa peab Tauruseid oma kõige võimsamaks relvaks

Saksamaa seletab oma keeldumist Ukrainale tiibrakettide Taurus tarnimisest  sellega, et see on kõige võimsam relvasüsteem, mis neil on, vahendas portaal Unian teisipäeval president Volodõmõr Zelenski sõnu ajalehele Bild.

"Nagu mina aru saan, ütleb kantsler, et Saksamaa ei ole tuumariik ja see on kõige võimsam relvasüsteem, mis riigil on. Ja Scholz ei saa Saksamaad sellest ilma jätta," lisas ta.

President märkis, et Ukraina vajab mitte ainult Tauruseid, vaid ka ATACMS-e ja F-16 hävituslennukeid.

"Meie partneritel on teatud relvad, mida me täna vajame ellujäämiseks. Ukraina vajab seda ellujäämiseks ja ma lihtsalt ei mõista, miks me neid ei saa," rõhutas Zelenski.

Presidendilt küsiti ka, kas Scholz kardab Putini tuumaähvardusi ja kas see mõjutab Ukrainale rakettide tarnimisest keeldumist.

"Scholz ütleb, et mõjutab. Aga ma ei usu, et see kaitseb maailma Venemaa tuumaohu eest. Ükski relv ei saa tuumasõja korral tõeliselt kasulik olla, isegi ameerika ATACMS-id või F-16 lennukid," lisas ta.

Ukraina on korduvalt nõudnud Saksamaalt kaugmaarakette, kuid Berliin on sellest seni keeldunud.

Hoolimata avaldustest, et Ukraina kaitsevägi kasutab Tauruseid ainult oma piirides, kardab Scholz, et Ukraina võib võtta sihikule ka Venemaa objekte Moskvas, kirjutas Unian.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit ja 22 tanki

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 445 080 (võrdlus eelmise päevaga +830);

- tankid 7132 (+22);

- jalaväe lahingumasinad 13 667 (+47);

- suurtükisüsteemid 11 404 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1040 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 753 (+0);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9070 (+37);

- tiibraketid 2067 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 248 (+67);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1876 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.