Lennufirma NAG ostmiseks esitasid siduva ostupakkumise kaks ettevõtet, kuid pärast pakkumiste analüüsi ja täpsustamist otsustas kliimaministeerium müügiprotsessi peatada.

Põhjenduseks tõi ministeerium, et üks laekunud pakkumistest polnud rahaliselt piisav ja sisaldas müüjale ebasobivaid lisatingimusi. Ka teine pakkumine sisaldas aktsionärile mitteaktsepteeritavaid lisatingimusi ning pakkumise teinud osapool ei esitanud piisavalt informatsiooni tehingu rahastamiseks kasutatava kapitali päritolu kohta.

"Nordic Aviation Group jätkab tegevust. Hakkamasaamiseks vähendatakse kulusid, räägitakse läbi olemasolevaid lepinguid nende kasumlikkuse parandamiseks. Eesmärk on ettevõtte stabiilne hakkamasaamine, probleemide lahendamine ning erastamiseni jõudmine," sõnas kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler ja NAG-i nõukogu liige Sander Salmu.

Nordica käekäik mõjutab teist riigile kuuluvat ettevõtet Transpordi Varahaldus (TVH), mis rendib Nordicale lennukeid.

"Endiselt on võimalik, et NAG ei saa tulenevalt varasemast halvast juhtimisest ise hakkama, kuid ettevõtte juhtkonna tehtud kärpe- ja lisatulu plaanid võimaldavad tegevust jätkata ning valmistada ette uut ettevõtte müüki kas eraldiseisvalt või koos TVH-ga või TVH müüki iseseisvalt," ütles Salmu.

Praegu jätkab Nordica tegevust ja hakkab koos erastamisnõustajaga paralleelselt ette valmistama uut erastamisprotsessi. Enne uut erastamist vaatab kliimaministeerium koos rahandusministeeriumiga järgmise kuue kuu jooksul üle müügitingimused ning hindab ettevõtte ümberstruktureerimise võimalusi ja vajadust.

Kliimaministeeriumi teatel tagab NAG-i tegevuse jätkamine ka ettevõttele lennukeid rentiva Transpordi Varahalduse võimalikult suure turuväärtuse. NAG ja sellega seotud ettevõtted annavad Eestis tööd 314 inimesele. Maksutulu riigile on ligikaudu miljon eurot kuus.

Kasemets: proovime Nordicat siiski erastada

Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa sõnul puudutasid ebasobivad lisatingimused ennekõike seda, missugune vastutus jääb riigile erinevate Nordicaga seotud nõuete osas. 

Lennundusekspert Sven Kukemelk pakkus, et selleks tingimuseks võis olla võimaliku riigiabiga seonduv.

Kasemetsa sõnul soovitakse Nordicat siiski erastada.

"Ettevõte restruktureerib veidi oma tegevust ja lähikuudel me analüüsime edasisi võimalusi ja Nordicat proovime edasi erastada. Meil on ka teine riigiettevõte, Transpordi Varahaldus, mis rendib Nordicale lennukeid. Mis on meile oluline, et kahe ettevõtte kombinatsioonis me saaks teha tehingu, mis toob Eesti maksumaksjatele maksimaalselt suure kasu tagasi nende ettevõtete müügist," lausus Kasemets.

Kasemets nentis, et ettevõtete väärtus on suurem, kui nad lendavad ja on lepingutega kaetud, mida püütakse Nordica käigus hoidmisega tagada. Ta kinnitas, et mingit lisaraha riik Nordicasse panustada ei plaani.

Valitsus kiitis Nordica aktsiate võõrandamise heaks tänavu veebruari lõpus. Eesmärk oli võõrandada 400 000 aktsiat 10-eurose nimiväärtusega ning selgitada aktsiate väärtus välja võistlevate pakkumistega.

Märtsis selgus, et Saksamaa turul puhkusereise pakkuv Eestis registreeritud lennufirma Marabu nõuab Nordicalt ärajäänud ja hilinenud lendude eest 9,5 miljonit eurot kahjutasu, kuid toona kinnitas kliimaministeerium, et erastamisplaane see ei väära.

NAG asutati 2015. aasta oktoobris eelkõige selleks, et tagada Tallinnast lennuühendused, pakkuda lennundusturul konkurentsi ning toimida äriliselt jätkusuutlikult. 2019. aastal lõpetas Nordica lennud Tallinnast, sest konkurentsiolukorra muutumise tõttu ei olnud nende tegevus enam tasuv.

Covidi-kriisi tõttu sai NAG 2020. aasta oktoobris riigiabi, mille üks tingimusi oli see, et kahjumis liine ettevõte opereerida ei tohi. Valitsus leidis tänavu veebruaris, et praegust turuolukorda ja seda keeldu arvestades ei ole NAG suuteline Eestist ega Eestisse lendamist alustama.

Nordic Aviation Groupi kuuluvad lennufirmad Nordica ja Xfly ning konsultatsiooni teenuseid pakkuv ettevõte Nordic Aviation Advisory OÜ. Grupp kuulub 100 protsenti Eesti riigile.