Prokuratuur kontrollib Nordica juhtide tegevust

Prokuratuur alustas veebruari lõpus menetlust, et uurida, kas riigile kuuluva lennufirma Nordica juhtkond ei kuritarvitanud usaldust, kui ettevõte nende juhtimise all majanduslikult keerulisse olukorda sattus.
"Prokuratuur alustas tänavu 26. veebruaril kriminaalmenetlust aktsiaseltsi Nordic Aviation Group (Nordica) varasema juhtimise kontrollimiseks. Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb usalduse kuritarvitamist," ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Daniel Toom kirjalikus kommentaaris ERR-ile.
Tema sõnul kontrollitakse menetluse käigus, kas keegi võis põhjustada Nordicale teadlikult majanduslikku kahju ja panna toime kuriteo või oli tegemist äririskide realiseerumisega.
"Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud ja keskkriminaalpolitsei tegeleb äriühingu varasema juhtimise õiguspärasuse kontrollimisega. Seetõttu ei ole võimalik ette näha menetluse kestust ega seda, kas tõendite põhjal tekib alus kellelegi kahtlustuse esitamiseks," rõhutas Toom.
Kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ning juhib majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur.
Tänavu veebruaris kliimaministeeriumi tellimusel valminud konsultatsioonifirma EY ja advokaadibüroo Fort läbiviidud erikontroll riiklikus lennufirmas Nordica tuvastas, et ettevõtte raskuste taga oli selle halb juhtimine.
Erikontrolli lõppraportis selgus, et ettevõtet pole hästi juhitud, ütles kliimaminister Kristen Michal.
Erikontrolli käigus hinnati ajaperioodil 01.01.2020-27.07.2023 tehtud juhtimisotsuseid. Sellest selgus, et lisaks muule ei andnud juhatus omal algatusel nõukogule piisavalt põhjalikku ja objektiivset teavet otsustuste mõju kohta ettevõttele. Nõukogu omakorda ei küsinud piisavalt täiendavat teavet.
Alustatud teenuslepingud olid küll eelarvestatud kasumlikuna ning otsused lepingutega alustada lähtusid omaniku ootuse kasumlikkuse eesmärgist, kuid tegelikkuses planeeritud investeeringuid, uusi lepinguid ja projekte ei analüüsitud piisava põhjalikkusega ning realiseerunud riske ei osatud tuvastada ja arvesse võtta.
Tasuvusanalüüsides lähtuti liigoptimistlikest eeldustest. Seetõttu ei olnud erikontrolli läbiviijate hinnangul vaadeldaval perioodil sõlmitud lepingud täielikult kooskõlas omaniku ootusega.
Erikontrolli lõppraportis märgiti ka, et esines juhtumeid, kus nõukogu nõudis juhatuselt täpsemate finantsanalüüside esitamist, kuid kiitis projekti elluviimise või lepingu sõlmimise enne heaks, kui juhatus nõukogu soovitud andmed esitas.
Kui projekti kestel asjaolud muutusid, siis nende muudatuste mõju ettevõttele ja projekti kasumlikkusele nõukogus enamasti ei arutatud.
Vahetult pärast erikontrolli lõppraporti avaldamist teatas prokuratuur, et see on sedavõrd üldine, et selle põhjal ei ole võimalik langetada otsust kriminaalmenetluse alustamiseks.
Uurimise alustamisest esimesena teatanud Delfi Ärileht kirjutas, et 2022. aasta lõpu seisuga kuulusid Nordica juhatusse Jan Palmér (tegevjuht) ja Eteri Harring (finantsjuht). Ettevõttel oli viieliikmeline nõukogu, kuhu kuulusid David James O'Brock-Kaljuvee (nõukogu esimees), Priit Karjus, Camiel Eurlings, Kaupo Raag ja Taivo Linnamägi.
Toimetaja: Mait Ots