Tallinna koalitsioonikõneluste mitteametlik protokoll valmis Edgar Savisaare nimelise memoriaallutika abil.

Pärtel: Tegus päev jälle selja taga, kõht on täitsa tühjaks läinud. Telliks midagi süüa, mis te arvate? Või ma lasen valmis teha ja käin ise rattaga ära. Mul on kastiratas.

Marek: Kõik teavad, et sul on kastiratas. Kaua võib seda korrutada? Mul on kastiga auto, aga ma küll ei viska kogu aeg kõigile seda nina peale.

Pärtel: Sa oled kahjur, Marek, sa ei hooli linnaruumiloomest. Mida su valijad sellisest suhtumisest arvaksid?

Marek: Millised valijad?

Urmas: Täpselt. Aga las ta jääb, põhimõtteliselt on see esimene mõistlik jutt, mida ma siin olen nädala vältel siin kuulnud. Kõht on tühi küll. Ma teeksin ettepaneku tellida KFC-ist suured kanaämbrid. Mul on KFC-is suurepärane soodustus, sisuliselt saan tasuta kana nii palju, kui tahan.

Jevgeni: Ja mis sa vastu pead andma? Ma tean, kellele Eesti KFC kuulub, ma tean, kuidas need asjad käivad. Iga kanaämber on nii-öelda õhtu lõpuks üks tühi ämber. Ja nagu ma oma filosoofiaõpinguist tean, hakkavad tühjad ämbrid ikka kolisema. Juba Platon ütles oma "Sokratese apoloogias", et...

Riina: Halasta, Jevgeni, mõtle lastele, mõtle ometi lastele.

Urmas: Täpselt. Ei, ega ma ei käi peale, ma lihtsalt mõtlesin, et elus võiks olla rohkem KFC ja Bigbank efekti.

Martin: Millest sa räägid, Urmas?

Urmas: Oot, palun vabandust, mingid võõrad mõtted olid jälle pähe tulnud. Seedri sündroom, teate küll. Seda juhtub, kui liiga palju mõtled meie Eesti isamaale. Teie sellest muidugi aru ei saa. Te mõtlete liiga vähe meie Eesti isamaale.

Aleksei: Ma olen küll mõelnud, mitu korda.

Urmas: Sina, Aleksei, räägid siis, kui kana pissib.

Aleksei: Kus? KFC-s või?

Pärtel: Ma mõtlesin ka kanu hakata pidama. Sõidaksime nendega päeval ringi Tallinnas, monitooriksime linnaruumi ja liikluskoormust. Mul on kastiratas.

Riina: Sõitke KFC-ist ka läbi.

Karl-Sander: Kuulge, läheks nüüd edasi, mul jookseb suu vett juba ja kõht koriseb kuuldavalt. Tellime pitsa. Kõigile meeldib pitsa.

Joel: Hea mõte, väga hea mõte!

Urmas: Kes see on?

Joel: Kes?

Urmas: Sina.

Joel: Ma olen Eesti 200 esindaja.

Urmas: Imelik, esimest korda kuulen. Ühesõnaga Isamaa on pitsa baaskonsensusega nõus, peaasi, et seal mitte midagi punast peal ei oleks.

Jevgeni: See ei ole otseselt meie otsustada. Tomatikaste, nagu me teame, on pitsa juures eksistentsiaalselt tähtis. Me ei saa ega tohi tomatit kõigis tema esinemisvormides välistada. Kui Isamaa on tomati vastu, siis on ta sisuliselt vastu meie omariiklusele ja demokraatiale kui sellisele.

Riina: Sa lähed jälle üle piiri ja ma tean küll, üle millise piiri sulle meeldiks minna. Muidugi on tomati osa pitsal meie otsustada, mõelge kasvõi lastele.

Pärtel: Otsustus pitsakatte osas peaks kuuluma Reformierakonnale.

Karl-Sander: Miks mulle tundub, et alati, kui sa ütled "Reformierakond", ütled sa tegelikult "mina"?

Pärtel: Reformierakonnale meeldib vorst ja pitsa peal peaks olema vorst. Mulle meeldib vorst ja mul on...

Urmas: ...ja jah, kastiratas, teame. Nii et ikkagi vorst vorsti vastu, saan ma õigesti aru?

Marek: Sa ei saa pooltest asjadest aru, aga ma ka ei saa, nii et kahe peale on meil täiesti korras selle asjaga.

Madle: Palun vabandust, et ma nüüd vahele segan. Tere, mina olen Madle!

Kõik: Tere, Madle!

Madle: Mulle tundub, et me oleme siin veidi tupikusse jooksmas. Ma tegelikult tellisin pitsa juba ära. Ma palusin ka tomatikastme osa seal kuidagi markeerida, et nagu oleks, aga nagu ei oleks ka.

Marek: Millise raha eest, muide? Linnal ei ole praktiliselt üldse raha.

Jevgeni: Raha meil on, ära muretse. Urmas?

Urmas: Hetkemomendil raha jagub ja raha pole elus kõige tähtsam. Tähtsad on isamaalised põhimõtted, tähtsad on aated, tähtis on meie rahvuslik eneseuhkus... ehhee, vaadake, Jüri on koeraga pildi pannud feissarisse, vaadake, kui nummid nad on. Tuhat häält taskus jälle, mõnus.

Sander: Feissaris käivad ainult vanainimesed.

Urmas: Sina, Sander, ära sega vahele, kui täiskasvanud suunda mudivad.

Riina: Härrased, härrased, püsime nüüd ometi raja peal. Raha võib olla, aga olete te kindlad, et see pitsa pole jälle osa keskerakondlikust toiduahelast?

Madle: Minu teada on see osa suuremast pitsaketist.

Koputus uksele.

Pärtel: Mis me nüüd teeme? Äkki on Mihhail?

Jevgeni: Mihhail ei koputaks, ta lööks kirvega ukse maha.

Urmas: Jaa, palun, sisse!

Sisse astub pitsakuller Aas-Mölder.

Aas-Mölder: Tere õhtust, härrased ja prouased! Tõime teile pitsa, aga kätte me teile seda ei anna, sest teil pole dokumenti.

Marek: Mis dokumenti?

Aas-Mölder: Koalitsioonilepingut mõistagi.

Riina: Aga me jääme ju niimoodi nälga, mõelge ometi lastele!

Marek: Tuleb leida lahendus!

Jevgeni: Pühapäev on tore päev!

Urmas: Valu punanahkadele!

Madle: Mina olen Madle!

Pärtel: Mul on kastiratas!

Mihhail: Here's Johnny!