Töönädala algus. Nõupidamisruum Target. Laua ümber istuvad Paul, Riina, Tanel, August ja Birgit.

Paul: Nii, kell on 10, hakkame pihta. Terve nädal on ees, kõik on terved ja tööpostil, kaardistame selle nädala väljakutsed ja saame hakata klientidele väärtust looma. Kas eelmisest nädalast mingisuguseid lahtisi otsi jäi?

Riina: Mul on pooleli palgaarvestus ja rahavoogude aruande koostamine, mida sa juba eelmisel nädalal tahtsid, aga reedel lendas statistikaamet jälle sisse.

Paul: Mida nad nüüd tahavad?

Riina: Andmeid. Mees- ja naistöötajate brutotunnitasu möödunud kuul.

Paul: Kuule, "loosi tahtel" oleme me ju mitmendat korda palga ja tööjõu uuringus. Sa esitad neile igal kuul palgaandmeid. Kas nad ei suuda ise meestel ja naistel vahet teha või? Isikukoodi esimene number on ju erinev.

Riina: Ei tea. Kirjutavad, et igal aastal esitab statistikaametile andmeid 35 000 ettevõtet. Umbes et paljud panustavad, ei maksa isiklikult võtta, pole mõtet kurta. Eestis on 150 000 ettevõtet. Mina ei tea, kuidas meie alati valimis oleme. Viimasel aastal kuus korda. Igal kuul on midagi teha.

Tanel: Mul on infotehnoloogia uuringu andmed siiani saatmata. Juba tuli meeldetuletus ja hoiatus.

Paul: Mille eest nad siis hoiatavad?

Tanel: Nagu ikka: kui kohe andmeid ei anna, siis ettekirjutus-hoiatus ja sunniraha. Küsimused on poolemeelsed, nagu ikka. Minu lemmik: "Kas vähemalt mõnel ettevõtte töötajatest on kaugjuurdepääs ettevõtte e-postile?"

Ruum jääb vaikseks. Nägudel veiklevad ilmed reedavad pingelist mõttetööd: kes nüüd siin loll on, kas ma ise ei saanud küsimusest aru või on hoopis küsimus arulage.

Paul (lõpuks): Kuidas see küsimus oli?

Tanel: "Kas vähemalt mõnel ettevõtte töötajatest on kaugjuurdepääs ettevõtte e-postile?"

August: Ütleme nii, et ma tunnen ennast jälle noore mehena, kui sellised küsimused on kuidagi relevantsed. Samas ei olnud see mingi ime juba 30 aastat tagasi, kui me oma ülikooli e-posti lugesime suvalisest arvutist sisse helistades. Modemitega oli nii et…

Paul: Okei, fain. Saan aru. Avalikus sektoris on kas keegi jooma kukkunud, elab endiselt kuskil üheksakümnendates või pole kuulnud midagi ei nutitelefonidest, sülearvutitest ega hooma internetti. Vaimustav teadmine. Maksumaksjatena maksame kõik selle pulli kinni. Pane sinna linnuke, et meil on e-postile kaugjuurdepääs, ja läheme eluga edasi.

Tanel: Mitte päris. See oli lihtsalt mu lemmik küsimus. Nad tahavad teada ikkagi palju rohkem. Alates selles kui paljudel "hõivatutel" on "mobiilne seade", millega saab tööülesandeid täita mobiilset internetiühendust kasutades, kuni selleni, et kui palju me tehisintelligentsi kasutame ja kas tehisintelligentsi arendasid välja meie enda ettevõtte töötajad. Päris küsimus. Ah jaa, ja et kas me kasutame kasutajate tuvastamiseks ikka tugevaid paroole.

Riina: Mul on selline parool, et ma pean ise ka iga kord mitu korda proovima, enne kui sisse saan.

Paul: Okei, okei, keskendume. Tehke need aruandlused ära ja läheme eluga edasi. Mingi sunnirahani ei ole vaja minna.

Riina: See pole nii lihtne. Sa ei ole seda e-teenindust näinud. Sa ei saa aru. See ei ole nii, et ma teen üks-kaks ja valmis. eSTAT-i kasutusjuhend on 72 lehekülge PDF-i. See on paks nagu bakatöö. Siis on veel eraldi konkreetse "Küsimustiku käsiraamat", "Küsimustiku juhend" ja "Kontrollide juhend". Vaata, näiteks sotsiaalmaksu kontrolli juhend… Kui andmetes on viga, siis siin on kontrolli valem. Vaata minu ekraanilt.

Paul kergitab ennast ja näeb Riina ekraanilt: "KUI ({TOOT_ARV_K}>0), SIIS (BETWEEN(({A12001_K}*100/({A11001_2_K}+{A11003_K}+{A11004_K}+{A11005_K}+{A11006_7_K}+{MTI_005_K} +{MTI_004_K}+{A12003_K}+{A12005_K}+{A12006_K}+{A 12007_K})),27,39))". Ta vajub vaikse sisemise raginaga oma kohale tagasi.

Birgit: Minu asi on küll ainult protokollida, aga ma tahaks siiski kõva häälega välja öelda, et riigil on vaja ju andmeid. Kuidas nad muidu teavad, mis toimub ja kuidas riiki juhtida?

Paul: Ütle siis, mis selles riigi juhtimises muutub, kui selgub, et me saame ka väljaspool kontorit töömeile lugeda? Eelmisel aastal taheti teada, kas me kasutame Google Drive'i või Dropboxi või iCloudi. Mis sellest muutus? Riikliku allahindlusega kümme terabaiti pilveruumi kaheks aastaks ainult 99 dollarit? Ei ju! Töötajate register on meil maksuametis. Palgad deklareerime ka sinna. Miks Riina peab seda kõike veel ka statistikaametile teada andma, sellest mina aru ei saa. Ja meil ei ole siin 200 või 2000 töötajat. Sellistes ettevõtetes on eraldi töökohad, kes ainult hommikust…

August (köhatades): ...tahaks nädala alustuseks ära märkida, et kinnisvara poole pealt ma sel nädalal pakkumisteni veel ei jõua, sest minu vastutusel on ka tööinspektsiooni riskianalüüs ja sellele surub tähtaeg peale.

Paul: Mis siis sellega on? See on ju iseteeninduses mingi ankeet. Vajuta klõps-klõps-klõps, kiida heaks ja läheme eluga edasi.

August: Ütleme nii, et päris sedasi ei ole…

Birgit: Ma ei taha küll vahele segada, aga minu meelest on tööohutus prioriteet ja sellega tuleb tegelda.

August: Keegi seda ei vaidlustagi. Aga mul on varasemast kogemus, et kõige kergemini saab sellega ühele poole, kui võimalikult palju valetada.

Birgit: Mina ei saa sellist lähenemist heaks kiita!

Paul: Oodake nüüd! August, seleta.

August: Vaadake. Inspektsioon kontrollib sel aastal 4000 ettevõtet. Nemad vahet ei tee, kas sa oled Rakvere lihakombinaat või kümne inimesega müügikontor kesklinnas. Kõigil peab olema muuhulgas tehtud riskianalüüs. Põhimõtteliselt on see küsitluse vormis internetis olemas. Ainult et selle täitmine võtab päevi. Kui kõik ausalt ära täita, tuleb sealt jätkutegevuste nimekiri ja tähtajad, mille elluviimiseks tuleb ilmselt veel keegi tööle võtta.

Birgit: Kui meil on asjad nii korrast ära, siis tulebki tööle võtta! Tööohutus on prioriteet! Ma protokollin nüüd ikkagi enda juttu ka. See on oluline.

August: No tegelikult ei ole korrast ära. Ma toon näite. Veekeetja. Kas me tunnistame üles, et meil on veekeetja?

Birgit vehib intensiivselt peaga üles alla, sest Pauli pilk ei lase tal häälekalt vastata.

August: Selge! Kui meil on veekeetja, siis tuleb vastata mitmele küsimusele. Kas kohvimasinat või veekeetjat kontrollitakse enne kasutamist ja kasutatakse ainult korras masinat? Kas kohvimasin või veekeetja täidetakse nii, et veetase jääb märgistuste MIN minimaalne ja MAX maksimaalne vahele?

Riina: Kuidas ma seda kohvimasinat kontrollima pean? Mina küll mingeid minne ja makse ei vaata. Eluaeg on ju vett keedetud.

August: No näed, hakkab pihta. Mina ka ei tea, kuidas veekeetjale kasutuseelset kontrolli teha. Järelikult ei tee. Riina tunnistas ka. Võib-olla Birgit teeb…

Birgit: Muidugi teen!

August: Aga näe, teised ei tee. Järelikult tuleb vastata "EI".

Paul: Ja mis siis saab?

August: Siis tuleb määrata tähtaeg, mille jooksul teeb ettevõte oma töös sellised ümberkorraldused ja loob protsessi, et kõik teeksid veekeetjale enne kasutamist kasutuseelse kontrolli. Ma ei tea, valgustavad UV-lambiga läbi ja koputavad korpust, et kuskilt midagi ei logiseks. Lepime kokku, et teeme võib-olla juhtme ülevaatuse, et poleks näha isolatsiooni kulumist või midagi.

Paul: Iga päev?

August: Iga kord.

Paul: Ja kui me sellise lasteaiaga ei taha tegeleda ja ütleme, et me seda ei tee?

August: Siis on teine aken, kuhu tuleb kirjutada seletuskiri keeldumise põhjustega. Menetluse käigus hakatakse siis ilmselt inspektoriga punkt punkti haaval neid läbi vaidlema.

Riina: Üldpostkast on umbes firmade pakkumistest, kes on nõus konsulteerima, kuidas sellest jamast läbi närida ja müüvad vajalikke dokumente.

Tanel: Ütle veel, et riiklik bürokraatia majandust ei elavda.

Paul: Jäta, see ei ole naljakas. Kui pikk see oopus seal on?

August: 37 peatükki. Füüsikalised ohud, keemilised ohud, bioloogilised ohud, töövahenditega seotud ohud, töökorraldusega seotud ohud, psühhosotsiaalsed ohud, trepid, redelid, ventilatsioon, liftid, autod, radoon, tuleoht, noad, kuvarid, esmaabi, külalised ettevõttes, ise külas käimine… Koroona on neil ka veel alles. Kas meil töötajatele kindad on kätte anda?

Paul: Mis kindad? Mida me kinnastega teeksime!? Täiesti pekkis, kurat, ma ei või! Mis autod? Mis redelid? Meil polegi redelit! Mida ma selle liftiga tegema pean? Meie ju seda lifti ei halda. Me oleme üldse üüripinnal ja majaomaniku haldur korraldab!

August: Selle kohta pole seal midagi. Kui töötaja kasutab lifti, siis lifti juhtimiskohal peab olema silt, millele on selgelt kirjutatud seadme nimitõstevõime.

Paul: Mis kuradi juhtimiskohal?

August: Lifti juhtimiskohal…

Paul: Mis kuradi koht see on?

August: Ma ainult räägin seda, mis seal kirjas on. Ühtlasi peame kinnitama, et liftišahti uks hoitakse lukus ning on välistatud liftišahtis materjalide hoidmine.

Paul vehib kätega õhus nagu tahaks midagi suurt ja nähtamatut haarata.

Riina: Mis mõttes me välistame materjalide liftišahtis hoidmist? Kes hoiab liftišahtis üldse mingeid materjale?

August: Ma ei tea, aga kui me seda ei välistama ei hakka, tuleb määrata kuupäev, millal me seda tegema hakkame.

Paul (pahistab kinni hoitud õhu välja): Teate, kallid kolleegid, kas keegi kuskil p…e ei taha käia? Mul selline tunne, et tahaks kakelda.

August: Vägivallaoht on ka eraldi peatükina olemas. Seal on valge keskealise karjuva mehe pilt ka juures, et kõik aru saaks.

Paul: Päriselt või?

August: Täiesti päriselt. Aga tervikuna on soolist tasakaalu siiski silmas peetud. Kiusamise juures on tagarääkijateks pandud irvitavate tüdrukute pilt.

Birgit: Mis mõttes?

Tanel: No ikka tööohutuse mõttes. Tööohutus on ju prioriteet.

August: Ma tooksin autode teema ka korra lauda. Kas me tunnistame üles, et me kasutame tööülesannete täitmiseks autot?

Paul: Meie firmal ei olegi ju autosid. Nii palju kui vaja, sõidab igaüks oma autoga.

August: See tähendab, et kasutame autosid. Me ju käime klientide juures ja täidame sõidupäevikuid isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni saamiseks.

Riina: Sest ainult nii saab seda erisoodustusmaksuta teha. Kuni 335 eurot!

August: Just. Järelikult tuleb tunnistada, et "jah". Kasutame autosid. Ja siis läheb lahti. Kas me oleme autojuhte teavitanud, kuidas reguleerida auto sobivaks, kuidas toimida tankimisel ning liiklusõnnetuse või auto rikke korral.

Birgit: Mind küll ei ole.

Paul: Kuidas sa load said?

August: Kas autojuhtimise ajalisel kavandamisel võetakse arvesse liiklus- ja ilmaolusid ning töö- ja puhkeaja korraldust?

Tanel: Jah, Paul, kui ma pidin eelmisel nädalal kaupa tooma, siis kas keegi arvestas, et Järvevana oli umbes ja lund sadas, ah? Ma kaeban inspektsiooni!

Paul: Ära lõõbi. Nutta tahaks. Mis siis saab, kui me ausalt ütleme, et jah, autosid kasutame, aga ei, me ei ole rekafirma ega mõtle üldse puhkeaja korraldusele ja lihtsalt sõidame, millal ja kuhu tahame?

August: No siis tuleb panna kirja kuupäev, mis ajaks me selle kõik korda teeme ja enne lattu sõitmist hakkame vaatama, mida töö- ja puhkeaja seadus ütleb. Igaüks, kes tööle tuleb, peab saama koolituse, kuidas autos peeglid ja istmed paika sättida ja mida teha liiklusõnnetuse korral.

Paul: Aga ei ole ju meie asi juhte koolitama hakata! Meil on oma töö ja oma kliendid, kellele väärtust luua, et oleks põhjust arveid esitada.

August: Mina sinuga ei vaidlegi. Aga ma märgin ära, et kui Tanel järgmine kord lattu sõidab, siis sa pead enne sinna helistama ja tööohutuse küsimused lahendama.

Paul: Mida kuradit!?

August: Jah. Enne töötaja ärikliendi juurde minekut "kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetöö ja esmaabi korraldusest". Kui me ausalt tunnistame, et me seda ei tee…

Birgit: …siis tuleb öelda tähtaeg, mis ajaks me selle korda teeme.

August. Just.

Paul: Okei. Vahekokkuvõte. Statistikaamet. Riina, pea vastu. Joonista neile midagi. Tanel, sina ka. Tööinspektsioon. August, tee nagu õigeks pead, kui vaja, Birgit aitab.

Birgit: Miks mina!?

Paul: Sest tööohutus on prioriteet. Tead ju küll. Mida me sellel nädalal päriselt teeme?

Riina: Äriregistrist tuli jälle uus parandusmäärus. Mul on sellega ka veel vaja tegeleda.

Paul: Mis neile nüüd ei meeldi? Firmasid asutatakse meil ju 15 minutiga. Miks ma kuulen mitmendat nädalat, et meie kanne ei ole läbi läinud?

Riina: Juhatuse otsusel ei olnud peal ettevõtte registrikoodi.

Paul: Jah, see oli ju digiallkirjastatud dokument ja äriregistrisse meie ettevõttest saadetud, millest nad aru ei saanud? Siin ei saa ju kahtepidi mõistmist olla.

Riina: Jah, aga nad tahaksid dokumendil näha ka ettevõtte registrikoodi. Ma saadan sulle pärast uuesti allkirjastamiseks. Eelmisel nädalal saatsid tagasi, sest nad tahtsid ka ettevõtte aadressi, aga sellel korral tahavad nad rohkem. Iga kord võtavad enne maksimaalse menetlusaja, enne kui vastavad.

Paul: Johhaidii…

Tanel: Tegelikult saaks tehniliselt ka nii teha, et vajalikud väljad oleks iseteeninduses juba olemas. Poleks mingit vaidlust.

Riina: Noh, jah, aga see on kõik selline PDF-i-põhine protsess seal.

Paul: Saada mulle pärast edasi, ma panen PIN-i. August, kui sa saad need veekeetjad ja redelid endalt kaelast ära, millal sa jõuad kinnisvarapakkumistega tegeleda?

August: Läheb aega. Ma pean kasutama nii maa-ameti kaardiserverit kui ka ehitusregistrit. Sealt vajalikku kokku saada… läheb aega. Kas te näiteks teate, kui tahate oma korterit üles leida, siis mis nupu all see asub?

Keegi ei julge midagi pakkuda.

August (võidurõõmsalt): "Kujus (kehandis) asuvad hooneosad"! Enne sa pead muidugi jõudma selle valikuni. Energiamärgiseid ja kõike muud otsid juba käsitsi muudest kohtadest ise juurde.

Tanel: Uudistes oli, et Võrklaev tahab hakata võitlema OÜ-tajatega. Ilmselt proovib automaksult tähelepanu ära saada. Ideid võitluseks ei ole, ainus, mis välja pakuti, oli arvete deklareerimise piiri allatoomine tuhande euro pealt null euro peale.

Birgit: Maksupetturitega peabki võitlema!

Riina: Sellisel juhul on mulle raamatupidamisse abikäsi juurde vaja.

Birgit: Miks sa minu otsa vaatad?

Riina: Sest riigi halduskoormus on juba pandud ettevõtete õlgadele ja iga tuhandest eurost suuremat arvet peame deklareerima ja vastaspoole raamatupidamisega kokku ajama. Kui see piir lastakse nullini, siis me enam muud ei teegi, kui helistame iga kulu- ja tuluarve puhul teistele raamatupidajatele ja ajame otsi kokku. Sisuliselt hakkame tegema oma äripartnerite maksekuulekuse kontrolli.

Paul: Kena. Just selleks me olemegi ju kokku tulnud. Et riigile tasuta pakkuda halduskoormuse outsource'imise teenust. See täpselt ongi meie ettevõtte ülesanne.

Tanel: Pangad teevad seda kogu aeg.

Paul: Meie ei ole pank.

Tanel: Ja siis imestatakse, miks pangateenused meil liiga kallid on.

Birgit: Aga maksupetturid ja kurjategijad tulebki kinni püüda…

Paul: …ja statistikat tuleb koguda ja tööohutus tuleb tagada ja makse tuleb maksta ja kõik registrid peavad toimima vastavalt seadustele. Aga seda kõike tuleb teha mõistuspäraselt. Panna kõik ettevõtjad kõiki arveid deklareerima ei ole lihtsalt mõistuspärane ja... mis see sõna on?

Riina: Proportsionaalne.

Paul: Just! Proportsionaalne.

Riina: Peaasi, et e-arveid kohustuslikuks ei tehta. Siis ma tapan ennast küll ära.

Tanel: August, pane see töökorraldusega seotud ohtude alla juba kirja.

Paul ja Birgit: Tanel!

Punapea (pistab pea ukse vahelt sisse): See nõuka on siit edasi meile bronnitud, kas te hakkate lõpetama? Meil on ülikiirelt vaja alustada kestlikkusaruande koostamist, mille eesmärk on luua dokument, mis mitte üksnes ei täida formaalseid nõudmisi, vaid peegeldab ka meie püüdlust näida ühiskonnale vastutustundliku ja jätkusuutlikkuse lipulaevana, isegi kui selle sisuline mõju reaalsele keskkonna- või sotsiaalsele heaolule jääb, kuidas nüüd öeldagi, teatud määral interpreteerimise küsimuseks.

Paul: Jah, me oleme lõpetanud. Lähme. Kõigil on selge, mida on vaja tegema hakata.

Tanel: Mida sa ise tegema hakkad?

Paul: Tööd.

Autori märkus: see on Vikerraadio "Reporteritunni" personaalsele riigile pühendatud saate järel ERR-i arvamustoimetuse tellitud tõsielust inspireeritud följeton. Kõik loos toodud sarnasused tegelikkusega on sihilikud ega ole väljamõeldised.