Kohtume Kommunikatsiooniga ühes Rotermanni kvartali restoranis. Kommunikatsioon saabub talle omasel moel – mõlemat jalga longates, silmad kõõrdi vaatamas ja vanaisa vanades Marati dressipükstes. Miski ei reeda, et alles pool aastat tagasi pärast valimisi suhtles ta meie riigi vägevaimate ja kauneimate inimestega kui võrdne võrdsega, rääkis julgelt julgeolekust ning nautis ülemaailmset menu.

Nüüd selgub, et Kommunikatsiooni elul on ka tumedam külg, sest ta maadleb peaminister Kaja Kallase otseste ja karmide süüdistustega. Kommunikatsioon tellib külmaks läinud kohvi ja kausitäie pehmeks keedetud spagette ning meie usalduslik vestlus võib alata.

*

Uuriv ajakirjanik Andres Šaakal: Teie oletegi siis see Kommunikatsioon, kellest nii palju on viimasel ajal juttu olnud?

Kommunikatsioon: Mina olen jah see kurja juur, tunnistan, häbiga tunnistan. (Kommunikatsiooni pisarad hakkavad külma kohvi sisse tilkuma).

Šaakal: Rõõm tutvuda!

Kommunikatsioon: Mis rõõm, see on agoonia, ma ütlen, agoonia.

Šaakal: Andke andeks, ma saan kõigest aru, aga milleks need spagetid?

Kommunikatsioon: Ma hakkan end nendega kahetsuse märgiks piitsutama. (Hakkab end spagettidega kahetsuse märgiks piitsutama). Ma nägin ühest filmist, et see on õige, ainuõige viis enese süü tunnistamiseks.

Šaakal: No see oli naljaseriaalis "Allo Allo!"

Kommunikatsioon: Asi on naljast kaugel. Kas te näete selles midagi naljakat? (Piitsutab end spagettidega ja hüüab üle restorani: "Anna andeks, Kaja, kõik on minu süü, minu, ainult minu!" Juhuslikult mööda jalutav Lauri Hussar paneb Kommunikatsioonile Louis Vuittoni ridiküliga tutaka vastu pead.)

Šaakal: Saate palun korraks piitsutamise katkestada, et võiksime intervjuuga edasi minna?

Kommunikatsioon: Keeruline, aga ma püüan, ma tõesti püüan, kui just Hussar tagasi ei tule.

Šaakal: Hussar istub nurgas ja on vait praegu.

Kommunikatsioon: Asi seegi.

Šaakal: See selleks. Niisiis, kui puhkes peaministri niinimetatud idavedude skandaal, suunas Kaja Kallas kriitika teie poole. "Põhiline etteheide on selles, et Kommunikatsioon on halb," ütles peaminister.

Kommunikatsioon: Jah, ma pean nõustuma, pean tõesti nõustuma, ma olen olnud halb.

Šaakal: Milles see halbus seisneb?

Kommunikatsioon: Ma pole suutnud kellelegi selgeks teha, et oli, mis oli, aga tegelikult ei olnud ja üldse ei olnud, aga kui natuke oli, siis päriselt ei olnud, kuigi paistis niimoodi välja, nagu oleks olnud, mis minu arvates viitab ainult sellele, et võib-olla oli, aga me ei teadnud, et oli, kuid oli, mis oli, tegelikult pole ikkagi olnud, vähemalt mitte eriti.

Šaakal: See ei kõla just eriti selgelt.

Kommunikatsioon: Ma ju ütlen, ja Kaja ütleb ka, et ma pean selgem olema... Oodake, ma kohe...

Šaakal: ...No ei hakka jälle nende spagettidega, andke siia. Ettekandja, viige palun need nuudlid siit minema. (Ettekandja võtab spagetitaldriku ja annab Kommunikatsioonile käterätiga tutaka vastu pead.) Kommunikatsiooniga, ütles peaminister, on alati nii, et nõuandeid antakse palju.

Kommunikatsioon: Mina pole mingeid nõuandeid andnud. Ma olin üldse puhkusel siis, kui kogu see asi hakkas. Ma olin Afääri saartel, püüdsin kala ja end parandada.

Šaakal: Aga peaminister ütles samal ajal, et te olete halb.

Kommunikatsioon: Muidugi olin halb, väga õigesti ütles, mu abikaasa ütles mulle ka, et ma olen halb ja palju halba teinud.

Šaakal: Te räägite abikaasaga tööasjadest?

Kommunikatsioon: Ei. Tegelikult me praktiliselt ei suhtle omavahel. Ma isegi ei tea, mis ta nimi on. Ühe korra suhtlesime, see oli mingi kümme aastat tagasi. Ta ütles jah, ma mäletan.

Šaakal: Kas teid ei rusu see, et süüdistuste kogu raskus on teie õrnadele õlgadele langenud?

Kommunikatsioon: Väga rusub, aga ma lohutan end sellega, et mul lihtsalt ei vea.

Šaakal: Kellel siis veab?

Kommunikatsioon: Teate, see, kellel veab ja kes veab ja mida veab ja kuhu veab, ei ole tänasel päeval õigupoolest üldse oluline. Mida te üldse minust tahate, ma ei saa aru, mida te minust tahate?

Šaakal: Ma tahaks teada, kes on süüdi.

Kommunikatsioon: Lepime äkki nii kokku, et peaminister ei ole süüdi. See on nüüd peaasi. Mina olen süüdi, see on nüüd kindel. Aga üldse on see kõik ajalugu ja las ta ollagi ajalugu. (Restoranist möödub Härjapea jõge otsiva sotsist ajaloolase Jaak Juske ekskursioon ja kõik osalised panevad Kommunikatsioonile ajalooõpikutega tutaka vastu pead. Viimasena möödub Raimond Kaljulaid, kes paneb Kommunikatsioonile tutaka vastu pead Lauri Läänemetsaga.)

Šaakal: Kaja Kallas on veel öelnud, et ta üritab seda Kommunikatsiooni parandada. Kuidas see välja näeb?

Kommunikatsioon: Mind viidi Reformierakonna uude kontorisse ja lapiti kuidagi kokku, peamiselt kasutati selleks MacGyveri teipi, männivaiku ja Jürgen Ligi iidseid loitsusid. Aga ma ei püsi ju ikka koos, siit ja sealt tükid kukuvad. Ma ei usu, et mind üldse enam korda saab, sest vaadake, ma ei suutnud isegi Vilja Kiislerit veenda, et peaminister pole midagi valesti teinud. See on määratu läbikukkumine, määratu, ma ütlen. Kus mu spagetid on?

Šaakal: Need viidi Kristen Michalile, ta sööb neid praegu, näete, seal tagumises lauas.

Kommunikatsioon: Aa, nojah, nüüd toidan mina, halb Kommunikatsioon, juba Michalit. Palju õnne meile kõigile, ma ütlen, palju õnne!

Šaakal: Milline oleks teie nüüdne sõnum peaministrile?

Kommunikatsioon: Ma ütleks talle laulu sõnadega: "Ma olen liig halb ja sina nõnda hea. Ei õnnelikuks eluteel koos kunagi me saa, ei tahaks lahkuda, sest armas oled sa, kuid kahjuks liig halb ma."

Šaakal: Olete praegu arusaadavatel põhjustel haiguslehel, kes teid asendab?

Kommunikatsioon: Inimlik Eksitus. Aga ta on ka juba üle töötanud, ma olen kuulnud.

Šaakal: Aitäh selle intervjuu eest!

Kommunikatsioon: Aitäh, et keegi peale Kaja Kallase ka mind, halba, väga halba Kommunikatsiooni, tähele paneb. Head aega!

Šaakal: Head aega! (Paneb Kommunikatsioonile märkmikuga tutaka vastu pead.)