Seoses saavutustega Covid-19 immunoloogias oleme võrreldes varasemaga palju teadlikumad inimese immuunsüsteemi nõrkustest ja tugevustest. Covid-19 teke ja kulg on näidanud, kuivõrd mitmekülgne on immuunsüsteemi reaktsioon ühele infektsioonile ja kuidas see sõltub meie individuaalsetest iseärasustest. Taas on ilmnenud ka immuunsüsteemi reaktsioonide mitmekesisus, mis tuli eriti reljeefselt esile SARS-CoV2 nakkuse järelmites.

Kinnitus taas varem tuntud tõsiasi, et meie immuunsüsteem ei kaitse ainult infektsioonide vastu, vaid põhjustab otseselt ka nakkusega seotud organite ja kudede kahjustusi. See viitab immunoloogide seas hästi teada faktile, et paljud esmapilgul immuunsüsteemi talitlusega mitte seotud kroonilised haigused on otseselt immuunsüsteemi häirete tulemuseks.

Üldise teaduspõhise käsitluse taustal pole aga ikkagi kadunud pime vaktsiinivastasus ja jäägitu usk nn immuunsuse tugevdajatesse kui kõigi haiguste eest kaitsjatesse ja universaalsetesse ravimitesse. Põhjuseks on muidugi puudulikud arusaamad immuunsüsteemi toimimise iseärasusest.

On oluline teada, et juba sünnist alates on meie immuunsüsteem allutatud paljudele välismõjutustele. Seega on immuunsüsteemi talitlus pidevas muutuses, et tagada jätkuvalt kogu organismi optimaalne toimimine sõltumata meid ümbritsevast keskkonnast. See on immuunsüsteemi ja selle toimimise eripära ja unikaalsus. Täpselt nii, nagu tõdeb Thomas Pradeu Bordeaux Ülikoolist oma raamatus "Philosophy of Immunology" (Cambridge University Press, 2019): "Immunoloogia on kõikehõlmav".

Niisiis vajame kõik me vähemalt elementaarseid teadmisi immunoloogiast, et mõista paremini meie organismi talitlust. Nende teadmiste lünkade täitmiseks tähistatakse alates 2005. aastast 29. aprillil immunoloogia päeva. Algul vaid Euroopas, nüüd juba mitmendat aastat ülemaailmselt.

Tänavuse immunoloogia päeva põhiteema on pühendatud immuunsüsteemi toimimise eripäradele inimese erinevatel eluperioodidel. Mäletatavasti tõdesime just möödunud epideemia ajal, et Covid-19 kujunes harva varases nooruses, samal ajal kui eakatel täheldati haigestumist sageli. Selline nakkushaiguste vanuseline iseärasus on arenguliselt välja kujunenud aastatuhandete jooksul.

Vaid viimaste aastakümnete muutused elukeskkonnas on immuunsüsteemi talitlusse tekitanud olulisi muutusi. See on viinud immuunvahendatud haiguste, eriti aga allergia (atoopilise dermatiidi, kroonilise urtikaaria, astma jt) ja autoimmuunhaiguste (reumatoidartriidi, türeoidiidi, psoriaasi, 1. tüüpi diabeedi, tsöliaakia jt) sagenemiseni.

On arusaadav, et need immuunsüsteemi toimimise muutused on järjest rohkem pälvinud nii immunoloogide kui ka teiste teadlaste tähelepanu. 2020. aastal alustas Euroopa Liit mitmete teadusprojektidega, mis on koondatud ühiste eesmärkide uuringuks nn euroopa inimese eksposoomi võrgustikku EHEN. Seda rahastatakse viie aasta jooksul enam kui saja miljoni euroga ja selles osalevad 24 riigi teadlased, sh ka Tartu Ülikoolist (HEDIMED projekt).

Lisaks neile konkreetsete elanikkonna gruppide terviseuuringutele on üle maailma järjest rohkem tehtud teadustöid, et uurida klimaatiliste muutuste mõju inimeste immuunsüsteemile.

Mitmed uuringud näitavad, et meie immuunsüsteemi toimimist mõjutavad otseselt või kaudselt kuumalained, üleujutused jm ekstreemsed ilmastikunähtused, aga ka elurikkuse vähenemine. Vahetu põhjus on hingamisteede limaskestade ja naha barjäärfunktsiooni muutus koos muutustega immuunsuse ja mikroorganismide koostoimes.

On leitud, et ekstreemsetel klimaatilistel tingimustel on immuunsüsteem jätkuvalt suure surve all. Selle tulemusel häirub immunoloogiline tasakaal enamikus kudedes. Seega võivad välistegurite muutudes muutuda ka organismi kaitsefunktsioonid, mis omakorda soodustab immuunvahendatud haiguste teket.

Tasub rõhutada, et immuunsüsteemi talitluse häire pole oluline mitte ainult juba eelnimetatud traditsiooniliste immuunvahendatud haiguste puhul, vaid ka ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, südame- ja ainevahetushaiguste ning paljude teiste tervisehäirete puhul. See näitab ilmekalt, et teadmised kliimamuutuste ja immuunsüsteemi toimimise seosest on väga olulised.