Maardu ei ole ainult tehased ja tööstusala, vaid ka hektarite kaupa tärkavat metsa, kus jalutada ja endasse väge koguda.

"Üks mu lemmiktegevustest ongi minna metsikusse loodusesse ja mängida pilli. Kuna ma teen indiaaniflööte ja mulle meeldib neid ka mängida, siis ma lähen mängin seal vaikuses. Võib-olla ainult linnulaulu kuuleb," lausus Vasell Marjunitš.

Lisaks flöötide meisterdamisele ja nende mängimisele naudib Marjunitš ka niisama looduses viibimist. Metsas käib ta vähemalt korra nädalas, seejuures ka pühades hiiepaikades.

"Eriti kui ma tean, et keegi kunagi on sümboolselt loonud koha, kus ta on käinud midagi palumas, alates tervenemisest kuni parema viljasaagini. Tekib teine tunne selle koha suhtes. Ma ei pea seal midagi olulist tegema. Selles mõttes ma usun, et on olemas väekohad, väepunktid," ütles Marjunitš.

 Hiied on väge täis looduslikud pühapaigad. Sel nädalal kinnitati riiklikult Maardu hiiemetsa piir. Miks aga asjaosalised sellega rahul pole?

"Kuigi üks osa Maardu hiiemetsast võeti praegu kaitse alla, on olukord natuke keeruline, sellepärast et pärimusteated, millele ka looduslike pühapaikade eksperdinõukogu sageli piiride määratlemisel tugineb, määratlevad seda ala laiemana," märkis looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Marju Kõivupuu.

Hiiemetsa mõttelised piirid ja see ala, mis kaitse alla võeti, erinevad tõesti üsna palju.

"Vahepealne arvamus oli kuskil 60 hektarit. Praegune ala on 17 (hektarit)," ütles kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats.

"Ma tahaks rõhutada ühte asja – see, et riik ei võta tervikuna seda ala maavalla koja ettepanekul kaitse alla, see ei tähenda, et see oleks vähem püha või et see oleks väiksema kultuuriväärtusega. Lihtsalt riik seaduse alusel saab kaitsta seda väärtust, mis on nähtav, tunnetatavalt säilinud," lisas ta.

Praegu on tekkimas kummaline olukord – kultuuriministeeriumi otsusega pole rahul ei maa omanikud, kelle hinnangul neilt on võetud liiga suur tükk maad, ega ka hiiemetsa kaitsjad, kelle hinnangul on kaitse alla võetud liiga väike tükk maad. Kultuuriministeeriumil võib ees terendada kohtuskäik mõlema osapoolega.

"Selles mõttes on hästi, et seegi osa sai kaitse alla, aga oleks ikkagi võinud arutleda natukene sügavamalt ja põhjalikumalt,  et  on natuke nagu selline JOKK. Et kõik on ju korras, me võtsime tuumikala kaitse alla, miks te siis nüüd rahul ei ole?" lausus Kõivupuu.

"Aga Maardu hiis on roheala, mis on ju tegelikult tööstusrajoonides ja võib-olla just nimelt seal on eriti õige väärtustada seda kohta, kus loodus saab toimetada omatahtsi," lisas ta.

Kui riigil oleks rohkem raha omanikele nende maatüki kaitse alla võtmine kompenseerida, siis oleksid Maardu hiiemetsa piirid laiemad.