Muinsuskaitseamet algatas menetluse, et muuta Tallinnas arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all olevate ajalooliste asulakohtade piire ja arvu. Need asulakohad asuvad Tallinna vanalinnas ja ajaloolistel eeslinnaaladel ja seal peab olema väga hästi säilinud arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab rikkalikult teavet muinas-, kesk- ja uusaegse inimasustuse kohta.

Praeguse kümne arheoloogiamälestise kaitset muudetakse nii, et ligikaudu 437 hektari suuruse ala asemel hõlmab kaitse edaspidi kuut mälestist ligikaudu 296 hektari suurusel alal.

Kuigi kaitstava ala kogupindala väheneb märkimisväärselt, võetakse kaitse alla ka uusi alasid, kokku ligikaudu 27 hektari suurusel alal. Selle hulka jääb Tallinna vanalinna lõuna-, kagu- ja idaküljel asuv suurem maa-ala, mis hõlmab Hariduse ja Roosikrantsi tänava, Rävala puiestee ja Teatri väljaku, Laikmaa, Gonsiori ja Raua tänava ning Uus-Tatari ja Ravi ristmiku piirkonna.

Samas mõned alad jäävad edaspidi kaitse alt välja. Näiteks muudetakse märkimisväärselt piire mälestisel, mis asub ajaloolise Härjapea jõe vasakkaldal, niinimetatud Tiigiveski kandis, Imanta ja Juhkentali tänava vahelises piirkonnas.

Seni on mälestise ala koos kaitsevööndiga olnud ligikaudu 18 hektari suurune, kuid "arvestades teadaoleva arheoloogilise kultuurkihi ulatust" muudetakse mälestise piiri nii, et mälestise ala hõlmab edaspidi ajaloolise vesiveski asukohta ja selle lähiümbrust ehk ligikaudu ühe hektari suurust ala. Suurem osa senisest mälestise ja kaitsevööndi alast vabastatakse arheoloogiamälestisega kaasnevatest kitsendustest, kuna maa-ala ei vasta riikliku kaitse eeldusele, seisab käskkirja eelnõus.

Valminud on ka käskkirja eelnõu, millega kultuuriminister muutused kinnitab. Enne muutuste kinnitamist kuulatakse ära muinsuskaitse nõukogu seisukoht.

Viiest alast moodustatakse üks

Eelnõu järgi luuakse uus suur mälestisala, mille pindala ulatub 95 hektarini ning mille piirid ulatuvad Mere puiesteest Tõnismäeni ja Kaarli ja Estonia puiesteest Tatari, Liivalaia ja Pronksi tänavani. Seni oli alal viis erinevat arheoloogiamälestist, kuid kuivõrd arheoloogiline kultuurkiht pole eksperthinnangu järgi säilinud mitte nendel aladel, vaid alade vahel, siis liidetakse need kokku üheks suureks mälestiseks.

See tähendab, et kitsendustest vabanevad alad Liivalaia tänava ja Tartu maantee läheduses, Pärnu maantee ja Tatari tänava ristmiku ning Kentmanni ja Liivalaia ristmiku piirkonnas. Samas liidetakse uude mälestisse kitsendustega alad Hariduse ja Roosikrantsi tänava, Rävala puiestee ja Teatri väljaku, Laikmaa, Gonsiori ja Raua tänava ning Uus-Tatari ja Ravi ristmiku piirkonnas, kokku ligi 27 hektari suurusel alal.

Sellelt asulakoha alalt on välja tulnud arheoloogilisi leide: näiteks Roosikrantsi piirkonnast on avastatud kiviaegseid ja muinasaegseid leide, Rävala puiestee ümbrusest on leitud keskaegset arheoloogilist kultuurkihti ning tegu on alaga, kuhu kesk- ja varauusajal ulatusid nii linnaväravate esised kui ka ajaloolise Sakala tänava serva jäänud linnakodanike eeslinnakinnistud.

Laikmaa tänava lähistelt on leitud 14.–15. sajandist pärinevat arheoloogilist kultuurkihti, Ravi ja Tatari tänava ristmiku piirkonnast on avastatud 16. sajandi teisest poolest pärinev arheoloogiline kultuurkiht ning arvatavasti 17. sajandi alguse katkuohvrite ühishaud.

Muudetakse ka Sossimäe läheduses Masina tänava piirkonnas asuva mälestise piire: endise üheksa hektari asemel jääb mälestise suuruseks kaks hektarit. Selles piirkonnas ehk Härjapea jõe ülemjooksul on sajandite eest tegutsenud mitu vesiveskit, sealt võib leida mitmeid abihooneid ning seal on asunud ka Härjapea jõge ületav sild.

Mälestise, mis asub Kelmiküla ja Kassisaba piirkonnas, kus paiknesid Toompeaga seotud eeslinnad, kus elasid linna ametnikud, käsitöölised ja kohalikud elanikud ning kus asusid ka Toompea kinnisvaraomanike suvemõisad ja -majad, piire vähendatakse 32 hektarilt 17 hektarile.

Suurelt muudetakse ka Kalamajas asuva mälestise, mille piirid ulatuvad Kalarannast linnahallini, piire: kui seni oli kaitsevööndi suuruseks 134 hektarit, siis nüüd 58 hektarit. Alal paiknesid kunagi kalurionnid ja arvukad kõrtsid, lisaks erinevad avalikud hooned, nagu Gertrudi kabel ja Rõugemajana tuntud hospidal.

Muudatus puudutab ka detailplaneeringuga alasid

Kuigi märkimisväärsel osal kinnistutest vähenevad senised muinsuskaitselised kitsendused, siis on ka kinnistuid, mis pärast muudatusi hõlmatakse esmakordselt arheoloogiamälestise alasse või suureneb mälestise ala nendel kinnistutel.

Viimasel juhul tuleb kinnistute omanikel arvestada maa-alal säilinud arheoloogilise kultuurkihi olemasoluga ning vajaduse korral taotleda muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba või esitada tööde tegemise teatis.

Mälestiste aladel on kehtestatud arvukalt detailplaneeringuid. On selliseid kehtiva detailplaneeringuga kinnistuid, kus kitsendused osaliselt vähenevad, kuna seniste arheoloogiamälestiste alasid muudetakse ja nende kaitsevööndid kaotatakse: näiteks Noblessneri sadama ja Tööstuse tänava piirkonnas; Endla ja Suur-Ameerika tänava vahelisel alal; Kentmanni tänava ümbruses; Hobujaama tänava piirkonnas, Kreutzwaldi tänava ümbruses ja osaliselt Juhkentali tänava äärsel alal.

Kuid on ka vastupidi: detailplaneeringuga kinnistud, kus varem kitsendusi polnud, satuvad nüüd kaitsega alale: näiteks Hariduse ja Roosikrantsi tänava piirkond, Ravi ja Uus-Tatari tänava ristmiku ümbrus, Kaubamaja, Gonsiori ja Laikmaa tänava piirkond ning Sossimäe ala Masina tänava juures. Nendes piirkondades kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel peab arvestama maa-alal säilinud arheoloogilise kultuurkihi olemasoluga, märgitakse eelnõus.

Kuid detailplaneeringute elluviimine on võimalik ka pärast asulakohtade andmete muutmist, kuna arheoloogiamälestiste alad ei välista ehitamist, vaid seavad muinsuskaitselisi tingimusi.

"Kuigi muinsuskaitselised kitsendused laienevad uutele aladele, kus ehitus- ja kaevetöid on kavandatud varasemat õiguslikku olukorda arvestades, on kitsenduste laiendamine põhjendatud ja suurendab õigusselgust," märgitakse käskkirjas.

Taust

Aastatel 2018–2020 koostasid arheoloogid Eero Heinloo ja Monika Reppo Tallinna linnaplaneerimise ameti tellimusel Tallinna ajalooliste eeslinnade eksperdihinnangud, milles analüüsiti varem tehtud arheoloogilisi uuringuid ja nende tulemusi. Eksperdihinnangutes jõuti järeldusele, et kohati on senine kaitstav ala liiga suur, sest arheoloogiline kultuurkiht puudub või on väga tagasihoidlik.

Teisalt leiti, et vanalinna lõuna- ja idaküljel asub märkimisväärne arheoloogiline kultuurkiht, kuhu seniste arheoloogiamälestiste piirid ei ulatu, mistõttu tuleks selles piirkonnas mälestiste piire muuta nii, et hõlmatud oleks kogu teadaolev arheoloogilise kultuurkihiga ala.

Aprillis 2023 toetas muinsuskaitseameti juures tegutsev arheoloogiapärandi eksperdinõukogu hinnangutes tehtud ettepanekuid. Tänavu märtsis toetas muinsuskaitseameti juures tegutsev eksperdinõukogu Tallinna vanalinna ümbruse arheoloogiliste objektide korrastamise uuendatud ettepanekuid.

Käskkirja eelnõus märgitakse, et kokkuvõtvalt näitavad arheoloogiliste uuringute tulemused ja säilinud kirjalikud allikad, et Tallinna ajalooliste eeslinnade aladel on säilinud jäljed nii muinasaegsest kui ka kesk- ja varauusajal tekkinud, kasutatud ja arenenud inimasustusest.

"Asulakohtades on hästi säilinud arheoloogiline kultuurkiht, selles olevad arheoloogilised leiud ja asustustega seotud struktuurid, mistõttu esindavad need kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik ja ajalooline kultuuriväärtus," seisab eelnõus.

Avaliku huvi kohta märgitakse eelnõus, et Tallinna vanalinna ja ümbruskonna maa-alal säilinud arheoloogiline kultuurkiht ja selles olevad arheoloogilised leiud ja struktuurid ilmestavad üheselt Eesti pealinna pikaaegset ja järjepidevat inimasustuse ajalugu, näidates, kuidas ajas on asustus arenenud ja levinud ning keskkond muutunud.

"Asulakohtade säilimine on vajalik piirkonna identiteedi alal hoidmiseks ja kultuurilise järjepidevuse tagamiseks, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule," märgitakse käskkirjas.