Alles hiljuti oli tegu tavalise kooliga, aga venelaste pealetung muutis selle põgenike vastuvõtukeskuseks.

Evakueerimispunkti tuuakse inimesed, kes põgenevad Vovtšanskist. See alustas tööd 10. mail ja praeguseks on seal abi saanud rohkem kui 11 000 inimest.

"Vovtšanskisse ei pääse praegu üldse, sellepärast et seal on liiga ohtlik. Samas evakuatsioon Vovtšanski kandist jätkub, kuniks me oleme sealt kõik päästnud," ütles humanitaarkeskuse koordinaator Alina Alissova.

"Kui mürsud ja juhitavad lennukipommid hakkasid juba kukkuma meie naabrusesse, siis me ei pidanud vastu. Pakkisime ööpimeduses asjad ning hea oli, et naabritel oli auto, millega põgeneda. Jõudsime siia kahepeale ühe kohvriga. Pole patju, tekke ega voodeid. Ja siit ei anta meile ka midagi. Me oleme siin juba neljandat korda ja meile öeldakse, et meil pole õigust abi saada," rääkisid Vovtšanskist põgenenud Raissa ja Anatoli.

Vabatahtlikud näevad vaeva, et kõiki põgenikke aidata.

"Peab natuke ootama. Algselt oli vaja oodata kuni 10 päeva. Nüüd, kui abivajajate arv on suurenenud, on järjekord kasvanud kuu pikkuseks. Loomulikult on raske, aga me pingutame. Lihtsalt on vaja natuke oodata ja kõik, kes abi vajavad, saavad lõpuks seda," lausus vabatahtlik Jana.

Riik pakub põgenikele majutust ühiselamutes, aga paljud, nagu Raissa ja Anatoli, üritavad ise endale peavarju leida.

"Enamik inimestest läheb oma sugulaste või tuttavate juurde. Paljud ei taha kaugele minna, kuna tahaks kodu lähedal olla. Nad loodavad varsti koju naasta," ütles Alissova.

"Tahaks koju. Väga tahaks! Elasin seal terve elu ja nüüd jäin kõigest ilma. Majast, haudadest, sest nad lasid isegi surnuaia pihta," rääkis Vovtšanskist põgenenud Olena.

Olena aga saab väga hästi aru, et tõenäoliselt ta oma kodulinna Vovtšanskit enam ei näe. "Kõik põles maha. Väga raske on. Ma ei oska teile isegi selgitada," ütles ta.