Piinlikult veniv saaga Otepääle sinimustvalge pühitsemiskohta kavandatud lipukeskuse üle ajendab küsima: kas nüüd, 140 aastat hiljem, on trikoloori tähtsus kuidagi muutunud? Või piisab Eesti rahva muuseumi väljapanekust, et lipu lugu jutustada? Otepääl on alles ajalooline paik - pastoraadihoone, osa ruumegi remonditud, kuid väljapanekut, mille kontseptsioon valmis juba kümme aastat tagasi tähistatud lipu juubeliks, pole ikka veel.

"Lipu keskus on väga vajalik, sest see on Otepääga väga seotud ja kuidas me selleta küll saame," ütles otepäälane Ene Prants.

Otepää vallavolikogu aseesimees Aivar Nigol toetab samuti keskuse rajamist.

"Mina ei ole kohanud kedagi, kes ütleks, et ei peaks rajama keskust. Praegu see hetk on väga hea, sest me saame maailmas toimuvat vaadates kõik aru, et inimesed koonduvad lipu alla. Ja kui on rasked hetked, siis me ikkagi teame, et meil on olemas oma lipp ja oma riik. Seda tuleb hoida, kaitsta ja arendada ja rääkida seda lugu, mis on seotud ka lipuga," lausus Nigol.

Legendaarne kirikuõpetaja Jüri Stepanov sisustas seal kunagi liputoa. Juba siis räägiti vajadusest luua lipu ajaloo ja tähenduse avamiseks midagi suuremat, põhjalikumat. Stepanov on nüüd 16 aastat mulla all. Kuni otsustajad ideed veeretavad, on suureks kasvanud ja kaitseliidu kohalikuks pealikuks saanud tema poeg.

"Minu jaoks on see lipp väga palju seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga, kuna mu isa oli selle liige. Ja pärast seda, kui mu isa lahkus, siis mingit vara mulle temast ei jäänud. Aga mis mulle jäi, oli tema sinimustvalge tekkel. See on asi, mida olen hoidnud ja mis toetas kindlasti seda mõtet ka, et kui ma ülikooli läksin, siis astusin kohe ka ise EÜS-i," rääkis Kaitseliidu Otepää malevkonna pealik Saamuel Stepanov.

Teisipäevane rongkäik Pühajärve äärest kirikumõisasse sai pikk, sest kohale sõitis palju noori üle kogu riigi. Õnneks ootas neid, üliõpilaste seltsi ja kaitseorganisatsioonide esindajaid ERM-i ajutine väljapanek, kuid suurem osa ajaloolise paiga ruumidest olid lipukeskuse ootel ikka tühjad.

"Kas meie lipu kunagised õnnistajad aimasid, et selle alla koondub kord kogu eestlus, et selle värve hakatakse seostama terve maa ajaloo ja saatusega," küsis Eesti üliõpilaste seltsi esimees Leo Estonius.