Küsimusele, mida arvab EKRE erakonna reitingute langusest ja võimalusest, et europarlamendi valimistel saadakse vaid üks mandaat, vastas Helme, et kui tuleb üks koht, pole midagi muutunud, kuigi eesmärgiks on saada kaks kohta. Reitingutesse suhtub ta enda sõnul üliskeptiliselt. "Pean seda osaks propagandast, mitte mõõdistamisest, et heidutada meie valijaid," lausus ta, lisades, et küll toetusprotsent hakkab peale valimisi jälle üles minema.

Paet jällegi ei nõustunud saatejuhi väitega, et juba enne valimisi üritab Eesti sõlmida kokkuleppeid, millist volinikukohta endale saada. "Kogu protseduurika algab siis, kui on selge, kuidas jagunevad poliitilised jõujooned," ütles ta.

Paeti sõnul pole ka Reformierakonnas, kellele koalitsioonilepingu järgi voliniku koht kuulub, kokku lepitud, kes erakonna liikmetest selle endale saab.

Küsimusele, kas Euroopa Liidu riigid peaksid saama ühisest eelarvest osta endale relvi, vasta Helme, et seal tuleb kindlasti jälgida, et sellega ei võetaks liikmesriikidelt ära eelarvesuveräänsust.

"See peab kindlasti säilima. Me ei ole vastu sellele, et Euroopa Liit peab aitama oma riikidel tugevdada kaitset, aga kui seda tehakse mitte eesmärgiga tugevdada riigikaitset, vaid eesmärgiga kaaperdada õigust maksusid kehtestada, võtta ühiseid võlgasid, otsustada välis- ja julgeolekupoliitika üle, siis tuleb sellele seista vastu," lausus ta.

Paet vastas küsimusele jaatavalt, lisades, et on vajalik, et euroliit hakkab tõsisemalt panustama nii kaitsetööstusesse kui ka riigikaitsesse. Samas tähendaks ühine kaitse-eelarve, et liikmesriigid peavad leidma lisaraha ja ühe lahendusena on pakutud välja ühiseid võlakirju, ütles ta.

Helme nõustus, et Euroopa on kaitse jätnud unarusse, kuid tema hinnangul peaks iga liikmesriik oma kaitse-eelarve suurendamisega tegelema ise, sest liikmesriikide raha läbi Brüsseli suunamine seda juurde ei tekita, pigem annab liikmesriik sellega ära oma otsustusõiguse. Sama puudutab tema sõnul riigikaitselaenu võtmist, mida ei peaks tegema ühiselt, vaid iga liikmesriik, sealhulgas Eesti, eraldi.

Paeti sõnul annaks ühine kaitse-eelarve selge sõnumi Euroopa kaitsetööstustele ning paneks ka neid rohkem koostööd tegema. "See, et Euroopa Liidu kaitsetööstus suudaks paremini seljad kokku panna, seal saab Euroopa Liit oma õla alla panna," ütles ta.

Helme: Ukraina sõjapõgenike siiajäämine on vastuvõetamatu

Küsimusele, kas Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset peaks pikendama, kui see lõppeb järgmise aasta kevadel, vastas Helme, et Ukraina vajab neid inimesi ning et tema jaoks on küüniline suhtumine, et sõjapõgenikke saab kasutada odava tööjõuna ning demograafilise augu kinnimätsimiseks.

"Eesti jaoks on Ukraina põgenike hulk olnud üle kriitilise piiri. Nende inimeste siiajäämine, isegi põlistamine on meie erakonna jaoks täiesti vastuvõetamatu," ütles ta.

 Paet ütles, et kui järgmise aasta kevadeks pole Venemaa agressioon lõppenud ning Ukraina pole vaba, tuleb ajutist kaitset pikendada.

"Selle vastu, et ukrainlasi tagasi saata, räägib kaks asja: rahvusvahelise kaitse põhimõte ja mida Ukraina riik ise tahab. Ukraina pole öelnud, et aidake ilmtingimata meie inimesi tagasi saada," lausus Paet.

Helme hinnangul on aga Eesti olnud sõjapõgenikke, eriti teenistuseas mehi vastu võttes liiga leebe ning seetõttu on Eesti kujunenud Ukraina väejooksikute meelispaigaks.

Euroopa Liidu rändepaketi kohta märkis Paet, et see on samm edasi, et üritatakse kolmandate riikidega saavutada kokkuleppeid rändesurve jagamiseks ning et ka liikmesriikidevahelised kokkulepped aitavad põgenikke mõistlikult jagada.

Helme nimetas Euroopa Liidu migratsioonipoliitikat aga totaalseks läbikukkumiseks, märkides, et uus rändekokkulepe teeb vaid olukorda hullemaks, sest see rikub räigelt liikmesriigi õigust oma immigratsioonipoliitika üle otsustada. "Me keegi ei pea olema nõus, et Euroopa tsivilisatsiooni, meie riike lammutatakse ja hävitatakse turvatunnet massiimmigratsiooni abil. Pole midagi häbeneda, kui me oleme selle vastu," ütles ta.

Paet: rohepööre on protsess ja on Eestis toimunud juba üle 30 aasta

Rohepöörde ja majanduskasvu seoste kohta märkis Paet, et rohepööre on protsess, mis on Eestis kestnud juba üle 30 aasta ja et selle protsessiga tuleb jätkata.

"Kõige selle taustal peab olema tervet mõistust, kui sa paned eesmärke, mis on vajalikud. Sa pead olema valmis eesmärke kohendama, kui sa näed, et kuskil tekib ebamõistlikku kahju," lausus ta.

Helme sõnul on rohepööre aga sõge ja hullumeelne ning valedele ehitatud totalitaristlik utoopia, mis hävitab meie jõukust ja vabadust ning tuleks kohe lõpetada. Näitena tõi ta süsinikuheite vähendamise.

"Meil ei ole vaja võidelda CO2-ga, vastupidi, CO2-ga võitlemine on hullumeelsus, kuna see on taimede toit – kui seda vähendada veel 20 protsenti, siis taimedel enam toitu ei ole ja me lihtsalt kõik sureme nälga," lausus ta.

Helme lisas, et inimkonnal on kliima soojenemisega odavam kohaneda kui võidelda ning et CO2 demoniseerimine ja maksustamine tuleks lõpetada.

Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamise kohta maailmas märkis Paet, et esiteks tuleb suurendada konkurentsi Euroopa Liidu sees ning vähendada tuleb riikide sekkumist, mis pärsib ühisturul konkurentsi. Paet lisas, et üle tuleks vaadata ka see, miks on näiteks Hiina ettevõtjatel Euroopa turul märksa lihtsam tegutseda kui Euroopa ettevõtjatel Hiinas.

"Euroopa Liit on lasknud asjadel liiga lihtsalt minna," märkis ta.

Helme sõnul nõustub ta Paetiga, kuid vaid teoorias, sest praktikas muudab iga Euroopa Liidu regulatsioon ettevõtlusega tegelemise keerulisemaks, suurendab bürokraatiat, ahendab konkurentsi ning tapab innovatsiooni.