"Eestile väikeriigina on Euroopa [Liidus] ühehäälsuse nõude säilitamine julgeoleku- ja välispoliitikas oluline. Euroopas on erinevad reeglid erinevates küsimustes, kus kehtib ühehäälsuse nõue ja kus mitte. Sanktsioone ja inimõigusi puudutavas on nii Reformierakonna Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet kui erakond tervikuna varem teinud ettepaneku mitte lasta üksikutel riikidel otsuseid takistada, nagu tegi seda pikalt Viktor Orbáni juhitud Ungari," ütles Viinis toimunud kongressil osalenud reformierakondlasest riigikogu liige Yoko Alender ERR-ile.

"Mainitud resolutsiooni hääletusel Eesti delegatsioon ei osalenud, sest lisaks meile sobivatele ettepanekutele sisaldas see ka laiemaid Euroopa Liidu aluslepingute muutmist puudutavaid ettepanekuid, mida Reformierakond ei toeta," selgitas Alender.

ALDE kongress kutsus vastuvõetud resolutsioonis üles kehtestama Euroopa Liidus ühisveto süsteemi, mis asendaks praeguse ühe riigi vetoõiguse. Selle kohaselt saaks vetoõigust kasutada ainult vähemalt 15 protsenti liikmesriikidest ja vähemalt viit protsenti EL-i elanikkonnast esindav riikide rühm – praktikas vähemalt viis liikmesriiki, kes esindavad ligikaudu 22,5 miljonit EL-i kodanikku. Ühisveto süsteemi tuleks rakendada kõigis poliitikavaldkondades, leidis ALDE, rõhutades samas, et selle eesmärk ei ole vähendada kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise (QMV) rolli seal, kus see juba kehtib, ega võtta liikmesriikidelt nende õigusi.

Ühehäälsuse nõue kehtib Euroopa Liidus välis- ja julgeolekupoliitikas, maksuküsimustes ja laienemist puudutavates otsuste vastuvõtmisel, muudes valdkondades kasutatakse enamushääletust.

ALDE kongressi resolutsioon pidas oma ühisveto ettepanekuga silmas peamiselt just uute riikide vastuvõtmise teemat, mainides nimeliselt Montenegrot ja Põhja-Makedooniat, mis liberaalide hinnangul on pidanud EL-iga ühinemisel "taluma ebaproportsionaalselt pikka ja masendavat ootamist". Samuti viidati selles Ukraina ja Moldova ühinemisprotsessi pidurdamisele ühe riigi poolt, mis tõestab ALDE hinnangul, et vetoõigust kasutatakse poliitilise survevahendina, mitte kandidaatriikide saavutuste objektiivseks hindamiseks.

Ühehäälsuse nõude võimalik kaotamine Euroopa Liidus on olnud teemaks juba aastaid, kus valdavalt läänepoolsed liikmesriigid on soovinud selle kaotamist. Samas on Ungari tegevus eelmise peaministri Viktor Orbani võimu ajal takistanud oluliselt ka EL-i tegevust Ukraina toetamisel, mis on oluline Eestile ja teistele Kiievi toetajatele.

Eesti valitsus on seni seisukohal, et ühehäälsuse nõudest ehk ühe riigi vetoõigusest välispoliitikas ei saa loobuda.

Samas on endine pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet Reformierakonnast olnud juba aastaid seisukohal, et EL-i välis- ja julgeolekupoliitikas tuleks konsensuse nõudest loobuda. Paet koostas 2023. aastal europarlamendis ka raporti, milles soovitab EL-i välispoliitika mõju ja tõhususe suurendamiseks kasutada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist mõnedes välispoliitika valdkondades, nagu inimõigused ja rahvusvahelise õiguse kaitse ning sanktsioonide kehtestamine.

2022. aastal koostasid Tartu Ülikooli teadlased raporti, milles soovitasid Eestil loobuda oma senisest seisukohast ning asuda toetama ühehäälsuse nõudest loobumist Euroopa Liidu välispoliitikas.

Samas eeldaks otsuste vastuvõtmise reeglite muutmine Euroopa Liidu aluslepingute revideerimist, mida ei soovi aga suur hulk liikmesriike, kuna sellega kaasnevad arutelud ja referendumid võivad EL-i aastateks kaosesse viia.