"Võrreldes 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega on [tänavu] kolme päeva võrdluses hääletanud ligi kaks ja pool protsenti rohkem valijaid," ütles valimisteenistuse juht Arne Koitmäe neljapäeval ERR-ile.

Kolmapäeva õhtuks oli oma hääle andnud 9,1 protsenti kõigist nimekirja kantud valijatest.

Neljapäeval kella 14.30-ks oli hääletanud 11,2 protsenti valijatest ehk 110 229 inimest ning neist oli umbes kolmandik hääletanud pabersedeliga ja kaks kolmandikku elektrooniliselt.

Küsimusele, et kui 2019. aasta eurovalimistel oli lõplik osalus 37,6 protsenti ja 2014. aastal oli 36,5 protsenti, siis milliseks prognoosib valimisteenistuse juht seda nüüd, vastas Koitmäe: "Eks see kõik on spekulatiivne, aga nende numbrite järgi vaadates ja arvestades, et praegu ei ole veel kõik valimisjaoskonnad avatud, siis võiks ju oodata, et eelmise korra tulemus saab ületatud."

Ta rõhutas siiski, et eelmise korra valimiste jooksvaid andmeid on keeruline võrrelda praegusega.

"Need andmed ei ole üks-üheselt võrreldavad, sest 2019. aastal oli hääletamisperiood pikem, algas juba [eelneva nädala] neljapäeval ja alles esmaspäeval avati kõik valimisjaoskonnad, seni sai hääletada ainult 15 maakonnakeskuses," kirjeldas Koitmäe viie aasta tagust olukorda. "Kolm päeva pärast valimiste algust on laupäev, kus hääletamine alles käis ja kõik jaoskonnad avati alles esmaspäeval. See on see vahe. Siis oli hästi pikk hääletamise aeg, neljapäevast pühapäevani."

Praegu käivatel valimistel algas nii eelhääletamine kui ka elektrooniline hääletamine esmaspäeva hommikul. Kui nädala esimesel neljal päeval on avatud ainult osa valimisjaoskondi, siis alates reedest on avatud kõik jaoskonnad. Samas e-valimised lõppevad laupäeva õhtul kell 20.00. Pühapäeval saab oma hääle anda ainult sedeliga jaoskonnas. Oluline on ka see, et seekord ei pea minema enam oma elukohajärgsesse valimisjaoskonda, vaid hääle saab anda ükskõik millises Eesti jaoskonnas.

"Ehk siis mõlemal puhul on tegelikult hääletamise põhiaeg veel ees, sest kui 2019. aastal avati kõik hääletamisruumid esmaspäeval, siis sel aastal avatakse kõik hääletamisruumid reedel. Ja ka elektroonilise hääletamise aeg nii 2019 kui 2024 seisuga alles käib. Ja siit tuleb päris palju hääli veel juurde," rääkis Koitmäe.

Valimisteenistuse juht ütles ka, et nagu varasematel valimistel, paistab ka seekord, et Tallinna, Tartu ja Harjumaa elanikud osalevad valimistel keskmisest aktiivsemalt.

Küsimusele elektroonilise hääletamise ajalisest jaotumisest ööpäeva lõikes märkis Koitmäe, et kõige rohkem elektroonilise hääletamise huvilisi on elektroonilise hääletamise algustundidel ja teine suur hüpe on e-hääletamise lõppedes.

"Aga muidu see varieerub päeva jooksul tavapäraselt – hommikul ollakse aktiivsemad ja õhtupoole on ka teatav aktiivsuse tõus. Ja minevikust on olnud näha ka seda, et väga vaadatud teledebatid on tekitanud hetkelisi hüppeid hääletamise aktiivsuses. Nii et valjad selles mõttes reageerivad ka sellele, mis toimub üldiselt," tõdes ta.

Välismaal elavate valijate arvestamine võib osalusprotsenti vähendada

Koitmäe rääkis ka sellest, et tänavu on esimest korda eurovalimistel arvestatud ka välismaal asuvate Eesti kodanikega, mis muudab valijate arvestusliku koguarvu suuremaks ning võib seega osalusprotsendi alla viia.

"Need 94 000 valijat on lisandunud paljuski seetõttu, et me arvutame tänapäeval osavõttu kõigi valijate nimekirja kantud isikute pealt – nii Eestis elavad kui alaliselt välisriigis elavad valijad on arvestuses. Aga 2019. aastal arvutati osavõttu ainult Eestis elavate valijate kohta," rääkis ta.

See tähendab, et vana metoodika järgi osalust arvestades oleks protsent mõnevõrra suurem kui nüüd, ka välismaal elavaid kodanikke arvestades.

Ehkki e-hääletamise võimalus on suurendanud välismaalt oma hääle andmist, osaleb välisriigis alaliselt elavatest Eesti kodanikest valimistel siiski ainult umbes kümnendik, märkis Koitmäe.