"On kaks erakonda: sotsid ja Isamaa – kui valimisaktiivsus tuleb kõrgem, siis on ka nende osakaalud [valimistulemustes] kõrgemad," rääkis Voog.

Ta põhjendas seda sellega, et kui SDE ja Isamaa toetajate seas on palju selliseid valijaid, kelle eelistus pole nii tugev, siis Reformierakonna ja EKRE toetajad on oma otsuses kindlamad ning käivad igal juhul oma häält andmas.

"Teiste puhul on hästi palju kõhklejad – nad küll valivad, aga kõhklust on palju. Aga EKRE-l ja Reformierakonnal on kõhklust vähem – neil on kindlad valijad ning arvestades ka seda, et Reformierakonnal on vanemealisi [valijaid] ja EKRE-l on keskealised ja vanemaealised mehed, kes on poliitikahuvilised ja suure tõenäosusega ka valima minemas, siis see garanteerib neile väiksema valimisaktiivsuse juures suurema edu," selgitas Voog.

Ta rääkis uuringu sellest aspektist, kus küsiti vastajatelt ka kümnepallisel skaala hinnangut, kui tõenäoliselt nad valima lähevad.

"Praegu on uuringu tulemused nendest, kes ütlesid, et nad lähevad valima tõenäosusega 8–10 palli. Aga kui võtta sinna näiteks 6–7 palli juurde, ehk kõhklevamad, siis kohe sotside ja Isamaa reiting kasvaks. Ja siis ka mandaatide jaotus oleks oluliselt teistsugune ja Reformierakonna positsioon oluliselt langeks," rääkis Emori uuringuekspert.

Ta nõustus saatejuhi Urmet Koogi kokkuvõttega, et suurema osaluse korral saaksid kaks mandaati sotsid ja Isamaa ning Reformierakond ja EKRE jääksid ühe mandaadi peale.

Kook tõi esile ka selle, et sotside toetajaskonnas on suhteliselt palju nooremaid inimesi, kelle valimisaktiivsus on ajalooliselt väiksem olnud kui keskealistel või vanemaealistel inimestel. "Selles mõttes on sotsidele eluliselt tähtis mitte ainult nendel valimistel, vaid ka kõikidel teistel valimistel, et nad saaksid oma valijad ka valimispäeval välja," tõdes ta.

Peterson ei suuda väärata Keskerakonna mandaati

Teine saates osalenud ERR-i ajakirjanik Indrek Kiisler tõi esile, et osalus võiks olla oluline ka Keskerakonna jaoks, kuna mitmete viimaste valimiste tulemused on Keskerakonna jaoks jäänud kehvemaks, sest nende valija ei ole tulnud hääletama.

Voog nõustus, et Keskerakonna toetus on olnud kõikuv. "Aga kui nüüd vaadata valimisteenistuse numbreid, siis Tallinnas on valimisaktiivsus olnud keskmisest oluliselt kõrgem, kus on ka Keskerakonna põhivalijaskond. Ida-Virumaal on see oluliselt väiksem, aga nüüd sõltubki hästi palju, et kuidas Tallinna just muu rahvuse esindajad valima jõuavad. Aga kui nad jõuavad, et siis nende eelistus on suhteliselt kindel," rääkis ta.

Voog möönis, et mõningast segadust võib tekitada nimekiri Koos ja selle ainus kandidaat Aivo Peterson, aga tema hinnangul ei ole Petersoni tõus olnud siiski nii suur, et ta suudaks Keskerakonna protsenti vähendada alla 10 protsendi, millega Keskerakond võiks mandaadita jääda. "Vähemalt praegune seis näitab, et ühe mandaadi Keskerakond suure tõenäosusega saab," märkis ta.

Voog ei uskunud ka seda, et inimesed varjaksid oma soovi hääletada Petersoni poolt ja tema toetuse suurus ilmneks alles valimistel. Ta viitas sellele, et ka riigikogu valimistel näitasid Emori küsitlused selgelt Petersoni toetust sama suurena nagu see valimistel ilmnes.

Sotside toetust võisid langetada debatid

Küsimusele, mis võis põhjustada SDE ja nende esikandidaadi Marina Kaljuranna toetuse mõningase languse võrreldes eelmise küsitlusega, märkis Voog, et selle taga võivad olla debatid, kus Kaljurand on osalenud.

"Ma mõtlen, et Kaljuranna eelistus on mõnevõrra langenud sellepärast, et praegu on aktiivne väitluste periood. Ja Marina Kaljuranna toetajate hulgas oli hästi palju peale sotside ka teiste erakondade toetajaid ja nüüd väitlustes, kui ta kogu aeg väitleb, siis ta ju peegeldab seal oma erakonna ideoloogiat. /---/ Aga kui ta esindab selget ideoloogiat, siis oleks ju Isamaa või Reformierakonna toetajatel, kellel on oma ideoloogilised vaated, keerulisem Kaljuranna poolt olla," rääkis ta.

Erakondade-ülene kuvand oleks kindlasti olnud sotsidele kasulikum, tõdes Voog.

Isamaale korjab naiste hääli peamiselt Ratas

Kommenteerides Isamaa nimekirja ja selle kolme peamist häältemagnetit, Jüri Ratas, Urmas Reinsalu ja Riho Terras, viitas Voog sellele, et Isamaal on sageli olnud madal toetus naiste hulgas ning ka praeguses kandidaatide nimekirjas on vähe naiste jaoks sobivat kandidaate.

"Need kolm on kõik mehed, neil (Isamaal - toim) ei ole ühtegi tugevat naiskandidaati. Isamaa nõrkuseks eelnevatel aastatel on see, et nende toetus naiste hulgas on madal. Eelmise aasta lõpus, kui nende reiting tõusis, siis see ühtlustus, aga nüüd, kui Isamaa üldises reitingus on väike langusperiood jälle, siis ka naiste hulgas," rääkis Voog. "[Neil] ei ole selgelt sellist kandidaati, kes võiks meeldida naistele. Jüri Ratas kindlasti on selline – mille pärast Jüri Ratas on seal nendest kolmest mehest kõige eespool, just selle tõttu, et tema toetus on ühtlasem, ei ole ainult ühe kindla kitsa sihtrühma eelistajate toetust."

Nii Kook kui Kiisler tõid välja ka selle, et Ratas on oma intensiivse kampaaniaga kõige rohkem näidanud, et ta väga soovib Euroopa Parlamenti pääseda.

"Ma arvan, et kui Kristina Kallas, kes on Eesti 200 kõige populaarsem kandidaat, väga selgelt ütleks, et ma lähen haridusministri koha pealt ära, ma päriselt tahan sinna minna, ma arvan, et siis ka tema toetusprotsent oleks kõrgem," viitas Kiisler Eesti 200 kõige populaarsemale kandidaadile.

Toetuste muutumise põhjused osalt ka reklaamis

Voog rääkis ka sellest, et osaliselt võib erakondade ja kandidaatide toetuste muutuse taga olla parteide erinev reklaamikampaania taktika.

Kui EKRE on kõige kauem reklaami teinud, samuti on juba nädalaid olnud näha Isamaa reklaame, siis Reformierakond alustas alles nüüd massiivsemat kampaaniat. Kuna aga SDE reklaamimaht on kõige väiksem, siis võib osalt ka sellega põhjendada nende toetuse mõningast langust.

"Kui reklaamipanustusi vaadata, siis sealt on näha sotside hästi väike osakaal, see võib ka osaliselt põhjendada, mispärast sotside reiting on kukkunud. Nad jäävad selgelt alla, nad on vähem kulutusi reklaamile teinud kui teised lähimad konkurendid, kelle reiting nüüd viimase kahe nädala jooksul on kasvanud," rääkis Voog.

Küsimusele, kui tugev mõju reklaamil valijate käitumisele on, vastas Voog, et rohkem mõjub see juhuslikumaid, mitte nii kindlate seisukohtadega valijaid, keda on sõltuvalt uuringumetoodikast viiendik kuni kolmandik.

"Mida kõrgem aktiivsus on valimistel, et seda suurema osakaaluga on ka juhueelistusega mass, kes otsustavad viimasel hetkel ja siis kindlasti nemad on kõige enam mõjutatavad ka reklaamist ja uudistest," tõdes Voog. "See, kelle poolt nad hääletavad, peab mingil viisil silma paistma, kas siis läbi reklaami või läbi uudiste või läbi tasuta meedia. Ja sellist juhumassi saab mõjutada läbi reklaami."

Juhuslikuma eelistusega valijate suurem osalus valiistel muudab ka täpse tulemuse prognoosimise keerulisemaks, märkis Emori uuringuekspert. Seetõttu ta rõhutas uuesti, et kui tähtis on tulemuste seisukohalt valimisaktiivsus.

Sisepoliitika jäi eurovalimiste kampaania tahaplaanile

Voog nõustus ka Kiisleri ja Koogi viitega, et hoolimata Isamaa ja teiste opositsioonierakondade püüdlustest teha eurovalimistest umbusaldusavaldus koalitsioonile ning tõsta teemadeks sisepoliitilised probleemid, ei ole need küsimused kampaaniat oluliselt mõjutanud. Sellest annab tunnistust SDE ja Reformierakonna kõrgem toetus kui Isamaal ja EKRE-l.

Voog ütles ka, et ei usu viimase nädalaga suurte muutuste võimalikkust kandidaatide toetuses, isegi kui ilmneks mõni suur skandaal. "Tavaliselt on niimoodi, et skandaali esimeses faasis võib see isiku toetajaid isegi emotsionaalselt mobiliseerida, tekitab emotsionaalse protesti ja tema toetus ei lange," rääkis ta.

Valijaid võib olla rohkem, aga osalusprotsent jääb väiksemaks

Saates oli juttu ka sellest, et kuna seekordsetel valimistel arvestatakse valijate arvu hulka ka välismaal elavad Eesti kodanikud, siis see suurendab valijaskonda umbes 100 000 inimese võrra ning selle võrra võib valimiste osalus tulla madalam, ehkki valimas käinuid oleks isegi rohkem kui eelmistel Eurooa Parlamendi valimistel.