Eelmisel nädalal istusin rahvusvahelisel töökohtumisel kõrvuti ühe Briti parlamendi lordide koja liikme, ühtlasi sealse avaliku teenistuse kolledži tegevjuhiga. Sõbrunesime mõnusalt ning vestlesime maast ja ilmast. Muu hulgas tundis pinginaaber huvi, milline on Eestis suhtumine Euroopa Liitu. Lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste taustal päevakajaline küsimus.

Vastasin, et eestlased üldiselt toetavad Euroopa Liitu. Käimasolevas valimiskampaanias ei panda ühendusse kuulumist põhimõtteliselt kahtluse alla. Küll aga viitavad loosungid, mis lubavad selja sirgu lüüa, Eesti eest võidelda ning kedagi õigele teele juhatada justkui sõnumile, et Eesti häält peaks rohkem kuulda olema ja kuulda võetama. Või et teised peaksid meie tahte ja huvide järgi rohkem painduma kui meie teiste järgi.

Õhtusöögi ajaks jõudis lord tõdemuseni, et Brexitit võib nimetada ajaloo üheks rumalamaks otsuseks. Noored rikkusid oma tuleviku, kaubandusläbirääkimised on olnud katastroof ning isegi riigiametnikele on paljud mõjud tulnud üllatusena.

Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust jõustus lõplikult 31. jaanuaril 2020, kuid iseolemise tagajärjed ilmnevad alles järk-järgult ja kohanemine võtab teadmata aja. Kuna samal ajal on tulnud rinda pista ka pandeemia tagajärgedega, on võimatu täpselt öelda, kui palju majandus pihta on saanud. Negatiivset mõju hinnatakse keskmiselt 2–3 protsendile SKP-st. Aga kahju pole ainult majanduslik.

Koroonakriisi esimese laine ajal saime kõik väga põgusalt tunda, mida piiride sulgemine ehk kasvõi lühikeseks ajaks kaupade ja inimeste vaba liikumise kadumine tähendab. Isegi see ebamugavus, et piirikontrollis tuleb nüüd seista koos kõigi ülejäänud maailma kodanikega ühes järjekorras, olevat brittidele tulnud üllatusena.

Tarneahela probleemid on mõjutanud mitmete kaupade tootmist, sellele lisandunud tööjõupuudus, eriti teatud sektorites, süvendab probleeme. BBC andmetel on Brexiti tagajärjel Ühendkuningriigis kokku hinnanguliselt 330 000 töötajat vähem, finantssektorist on kadunud 7000 töökohta, tollide kehtestamine rõhub tugevalt kaubandust.

Kodumaised tootjad on vähenenud pakkumisest ja kõrgematest hindadest ka muidugi kasu saanud. Suurenenud on immigratsioon väljastpoolt Euroopa Liitu, mis toob omakorda väljakutseid kaasa.

Viimase kuu jooksul on aga brittidele meelehärmi pakkunud näiteks värskete lillede probleem. Nimelt alates 1. maist tuleb kõiki Ühendkuningriiki imporditavaid Euroopa värskeid taimseid ja loomseid tooteid piiril haiguste suhtes kontrollida, sealhulgas lõikelilli.

Umbes 80 protsenti lilledest tuleb Ühendkuningriiki Hollandist. Kui varem jõudsid need brittide kodudesse vähem kui 24 tunni jooksul, siis nüüd läheb palju pikemalt ning tarneaeg on ennustamatu. Tulemusena kurdavadki nii pulmade kui ka matuste korraldajad, et lilled jõuavad kohale närtsinult või liiga hilja.

Kõige enam pani mind pinginaabri jutust kulme kergitama hoopis kild, et kui väljaspool Euroopa Liitu on halvem, siis pidasid britid sujuvalt tagasi minekut siiralt lihtsaks sammuks.

Üks pool on see, et kui liidust välja astunud endine liikmesriik soovib uuesti liiduga liituda, kehtivad aluslepingute järgi tema suhtes samad reeglid nagu esmast liitumist taotletava riigi suhtes. Teine pool puudutab inimlikke suhteid. Nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tippametnikud ning poliitikud on inimesed ning keeruline on unustada seda meelehärmi, peavalu ja tohutut lisatööd, mida brittide isepäine otsus põhjustas.

Eesti Euroopa Liidust vabatahtliku lahkumise ohtu meil niipea tõenäoliselt ei ole. Viimane riigikantselei tellitud arvamusuuring eelmise aasta lõpust näitas, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab koguni 84 protsenti Eesti elanikest. Poliitilised loosungid on endiselt eurokriitilised, aga ju ikka tunnetuslikult saadakse aru, et meil on Euroopa Liitu ehk isegi rohkem vaja kui Euroopa Liidul meid. Siiski ei maksa luua pettekujutelma, et siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud loosungid jätavad teised liikmesriigid ning Euroopa Komisjoni esindajad puudutamata.

Euroopa Parlamendi valimistel osalemise aktiivsus on Eestis jäänud üsna tagasihoidlikuks. Euroopa Parlamendi tegevus on enamikele inimestele paraku kauge. Ent neil valimistel on väga oluline tähtsus. Nimetagem kasvõi ainult julgeoleku, konkurentsivõime, majanduskeskkonna või kliimapoliitika küsimusi. Üksikisikutel on samuti väga suur tähtsus.

Seetõttu ei tasu alahinnata võimalusi, mis meie seitsmel valitaval saadikul mandaadi saamisega avanevad. Valija vastutus on saata Eestit esindama inimesed, kes seda võimalust meie kõigi huvides maksimaalselt ära kasutavad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.