Viivisevabade päevade eesmärk on saada tagasi tähtaja ületanud raamatuid. Näiteks 10. juunini toimuvad Tartu linnaraamatukogus viivisevabad päevad.

Osakonnajuhataja Liina Raju sõnul on viivisevabad päevad populaarsed. Tüüpiline raamatute tagastaja on tudeng, kelle käes on viis kuni kuus raamatut, mis on tema käes olnud ligi pool aastat.

Ent leidub ka inimesi, kelle kätte raamat on jäänud kauemaks. Tartu näitel toodi viivisevabadel päevadel tagasi kümme aastat käes olnud raamat. Ent näiteks Tallinna keskraamatukogus tagastati paar aastat tagasi raamat, mis oli lugeja kätte jäänud teisest maailmasõjast saadik.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimehe Tuuliki Tõiste sõnul võivad viivisevabad päevad mõjuda ka vastupidiselt eesmärgile raamatud kiirelt tagasi saada.

"Praktika on näidanud, et siis jäävad inimesed, kes on raamatut pikalt tagastamata jätnud, ootama neid viivisevabu päevi. Ja kui need kord aastas võib olla on, siis kõik teised lugejad, kes ootavad neid tagastamata raamatuid, kannatavad selle all," rääkis ta.

Õnneks on raamatute tagastamisega hilinemine pigem harv. Raju sõnul tekib nende raamatukogus keskmiselt 80 võlglast kuus, mis ei moodusta lugejate arvust suurt hulka. Siiski tõdes Tõiste, et võlgnikega tegelemise arvelt saaksid raamatukogutöötajad energiat panna mujale, näiteks nõustamistele või ürituste korraldamisele.

Tallinna keskraamatukogus on alla 18-aastastel võimalus ennast viivisest priiks lugeda. Raamatu tagastajal on valik, kas maksta viivist või lugeda raamatukogus raamatut. Ent harilikult kasutavad raamatukogud võlgnikelt raamatute tagasi saamiseks viiviste süsteemi.

Mõni raamatukogu on pidanud sekkuma ka inkassoga.

"Mõnes raamatukogus tehakse seda, et töötajad ei tegele enam nende võlglastega, annavad andmed üle ja siis inkasso tegeleb. See on selleks, et saaks tagasi meie kõigi raha eest ostetud raamatud, mitte need ei jääks kellegi koju oma raamatukokku. Eesti ühiskond ei ole veel valmis selleks, et kõik teavad ja vastutavad ja saavad aru, et see on meie ühisvara. Mingil põhjusel on veel neid inimesi, kes jätavad need raamatud koju. See ei ole midagi, mida raamatukogud tahaks, et juhtuks. Meie eesmärk ei ole kuidagi inimesi karistada," rääkis Tõiste.

Liina Raju soovitab oma võlgnevusi ka ise kontrollida. "Kui on keegi, kes ei tea, et kas mul on kodus mõni raamat, mida ma ei ole õigeaegselt tagasi toonud, siis igaüks saab ka Minu ESTER-i süsteemist järgi vaadata, kas on midagi, mis on tähtaja ületanud," ütles Raju.

Raamatute tagastamist pole mõtet karta ka pika hilinemise korral. Oluline on see, et raamatud leiaksid oma tee tagasi raamatukokku.