"Olen väga rahul. Ma olen tõesti tänulik iga hääle eest. Kõigepealt ma olen tänulik, et inimesed välja tulid hääletama. Ma olen tänulik sotsiaaldemokraatidele antud häälte eest ja loomulikult olen tänulik selle toetuse eest endale," ütles Kaljurand.

2019. aastal sai Kaljurand 65 549, seekord 45 633 häält. Kaljuranna sõnul sai ta seekord vähem hääli, sest sotside valimisnimekirja kandidaadid tegid tervikuna tugevama tulemuse.

"Seekord me tulime välja niivõrd tugeva nimekirjaga. Sven Mikser 10 000, Natali Mets 3500 jne. Seekord oli nii-öelda vastutus jagatud," ütles Kaljurand.

Sven Mikser aga kasvatas häältesaaki. Kui 2019. aastal sai ta 2886 häält, siis seekord 9991 häält.

"Ma arvan, et kõik sotsiaaldemokraatide kandidaadid olid erakordselt tugevad - tänavakampaanias, suheldes vahetult valijatega. Me olime sunnitud tegema tegelikult tasa tohutu mahajäämuse rahakoti paksuses. Meie pildid majade seintel olid tunduvalt väiksemad kui peamistel konkurentidel, meie telereklaami maht oli tunduvalt väiksem kui konkurentidel. Me kompenseerisime seda ja selle tõttu ka ilmselt ühtlasem häälte jaotus," kommenteeris Mikser.

Kaljuranna sõnul paistis tänavune kampaania silma valede, labasuse ja rünnakute poolest.

"Sellist isiklikku rünnakut, sellist valetamist ja sellist labasust tundsin ma viimati 2007. aastal, aga siis olid lihtsalt Kremli ideoloogid. Praegu tuli EKRE. See on nii. Kui valega minnakse isiklikuks, siis see jah, mõnedele inimestele kindlasti mõjus," ütles Kaljurand.

Samas tõdes Kaljurand, et isegi Jaak Madisoniga on Brüsselis ühiseid teemasid ning ta suhtleb ka temaga.

"Me ei lähe sinna esindama valitsust. Me läheme sinna esindama oma valijaid. Nii et selge see, et need maailmavaatelised erinevused, mis meil on Eestis, on ka Brüsselis. Nii et jah, Jaak Madisoniga me võime olla samas inimõiguste komitees, aga meie seisukohad on väga erinevad," ütles Kaljurand.