"Selliseid pakkumisi ei tehta iga aasta. Selliseid tehaksegi üks kord. Ma olen varemgi mõned pakkumised vastu võtnud, sest ma tean, et need ei kordu. Ma ei ole neid hiljem kahetsenud. Ega kerge ei saa sellisel töökohal olema, see ei ole töö, mida sa saad ainult nautida, aga see on huvitav töö. Mulle väga meeldib ka koostöö proua presidendiga – ma tunnen teda päris pikka aega ja oleme kunagi ka presidendi meeskonnas Kadriorus koos töötanud. Mulle imponeerib tema soov agaralt edasi pürgida, ja see motiveeris," ütles Saks.

Saks ütles, et seoses julgeolekunõuniku tööga ta siiski Ukraina sõja kommenteerimist ei jäta. "Proua Madise mulle sellist tingimust esitanud siiamaani ei ole. Kuidas see tegelikult praktikas välja kujuneb, eks me näe. Ma ei kavatse päriselt vaikivasse olekusse minna, aga ma ei kujuta ette täpselt, kus on need piirid, kus ma saan kohaselt opereerida," ütles Saks.

Riigikogu valimistel ta aga seoses selle otsusega enam ei kandideeri.

"See on ikka rohkem isiklik otsus, see ei ole seotud Parempoolsetega. Parempoolsete ridades jään ma tõenäoliselt lihtliikmeks edasi, kuigi ma ei ole seal ka praegu väga aktiivses erakonnapoliitikas osalenud," ütles Saks.

Saks on seni panustanud Parempoolsete erakonda selle välispoliitika toimkonna juhina.

"Jah, seda küll, aga programmi koostamisel on seal pädevaid inimesi küll ja veel, kes saavad minu mõtteid ikkagi kasutada. Ega ma siis päris ust kinni löö, nii et eks ma neile kaasa kindlasti elan. Aga parteipoliitikas ja rääkimata kandideerimisest – see otsus on nüüd küll tehtud, seda ma ei hakka tegema," lausus Saks.

Rainer Saks oli aastatel 2006 kuni 2011 Vabariigi Presidendi kantselei direktor. Ta oli ka teabeameti (praegu välisluureamet - toim.) peadirektor. Hiljem töötas ta ka välisministeeriumi kantslerina.

Viimasel ajal on ta avalikkuses silma paistnud julgeolekuteemade, eriti Ukraina sõja kommentaatorina. Saks on lubanud esialgu Ukraina sõja teemaliste postituste tegemist jätkata.

2024. aasta kevadel liitus ta erakonnaga Parempoolsed ning kandideeris erakonna ridades Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sai 12 384 häält, millega ei osutunud valituks. Saksa häältesaak oli paremuselt seitsmes tulemus ja ta edestas näiteks Sven Mikserit, kes sai 9991 häält ja pääses europarlamenti erakonnakaaslase Marina Kaljuranna tugeva tulemuse tuules (45 633 häält).