Lihula mõisa viinaaida renoveerimis- ja rekonstrueerimistööd koostöös Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide sihtasutusega algasid eelmise aasta sügisel. 

1990-ndate alguses välja kaevatud müüridele lisandus viinaaida ees asuv kaev. "Huvitavamaks leiuks oli otse paeklindi peal asuv kaevukoht, mille sügavus on 3–4 meetrit maapinna peal," sõnas Mihkel Tammet, Keskvere kultuurikoja arheoloog ja üks arheoloogilise kaevamise teostajatest. 

Leitud kaev rajati hinnanguliselt 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses, mis ühtib ümbritseva hoonestuse vanusega. Kaev täideti ilmselt 17. sajandi keskpaigas, millele viitavad kaevust leitud esemed.

Kaevust loodi 3D-läiblõige ning kaevamise käigus tehti hulgaliselt droonifotosid. "Hilisemalt kaev sai täidetud liivaga ja jäi kergtrepi alla tulevastele põlvedele vaadata ja uurida", sõnas Tammet.

"Kaev on huvitav just selle pärast, et selle hilisemal täitmisel on sinna sattunud Eesti kontekstis väga haruldane skandinaaviapärane nooleots, mida võib otseselt seostada 1220. aasta lahinguga," kommenteeris Tammet leidu. 

Muistse vabadusvõitluse lahingus ründasid saarlased edukalt Lihula linnuses viibinud rootslasi. Lahingut on hinnatud üheks eestlaste suurimaks võiduks muistses vabadusvõitluses.  

"Nagu [Henriku Liivimaa] kroonika ütleb: "Saarlased mängisid rootslastega nagu kass hiirega". See näitab seda, et see sõjaretk oli hästi ettevalmistatud, saarlastel oli hea ülevaade olemasolevatest rootslaste jõududest ja võimekusest ja ilmselt ka selge ülekaal ka selles lahingus. Krooniku andmetel hukkus selles lahingus 500 rootslast. See võib olla ülepaisutatud aga eeldatavasti mitte palju selle tõttu, et ilmselt Lihula linnus oli hästi kaitstud ja seal võis täiesti olla sadakond kaitsjat," sõnas Tammet. 

Lahingus langes ka Rootsi jarl ehk kõrgülik Karl Kurt (Karl Döve) ning Linköpingi piiskop. "Jarli Karl Döve pitsat leiti 2008. aastal Rootsis arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. Selle mehe kujutisega pitsat on ka olemas, kes langes Lihula lahingus," kommenteeris Tammet lahingu olulisust.

Lahingus langenud rootslaste surnukehad võivad olla maetud mõisa lähiümbrusesse ning Tammeti sõnul võiks neid tulevikus uurida. "Arheoloog Mati Mandlil on kontseptsioon, et need võiks olla kusagil praeguse kiriku ümbruses, endise kloostri alal. See on täiesti avastamata teema, mida tasuks hiljem uurida".

Lisaks nooleotsale leiti kaevust ka münte. "Sealt on leitud üks Tallinna artig, mis dateerub hästi aastasse 1380 ja peale selle on sealt leitud ka hilisemaid, 17. sajandi münte, millega saab dateerida kaevu täitmise aja – 1670. aastate paiku," lisas Tammet.

Kaevust leitud keraamika on tüüpiline importkeraamika, mis dateerub 14., osaliselt ka 13. sajandisse. 

Lihula mõis plaanib leide ja kaevamistel tehtud fotosid valmivas viinaaidas kogukonnanäitusel eksponeerida. Kaevamistööde hinnanguline lõpp on juuni teises pooles.