Eestis avati maailmas ainulaadne geenidoonorite portaal
Teisipäevast on avatud Eesti geenivaramu loodud, maailmas ainulaadne geenidoonorite portaal. Pea iga viies Eesti täiskasvanu saab sealt lugeda oma tervisega seotud geeniriskide, eri ravimite lagundamise, päritolu ja palju muu kohta.
Eesti geenivaramu keldris lämmastikutünnides on 210 000 eestlase geeniproovid. Kui seni pole inimestele väga palju nende geenide kohta infot jagatud, siis teisipäevast see muutub.
Suured geenidoonorite värbamiskampaaniad toimusid juba aastaid tagasi. Näiteks praegu neljanda kursusel arstiteadust õppiv Marie Tamm oli geeniteadusele verd loovutades veel gümnaasiumis.
"Ma vahepeal unustasin ära selle, aga eks see vahepeal tuleb meil koolis jutuks ka, et nii tore oleks, kui saaks personaalset meditsiini arendada. Kui õppejõud ütles, et täna tuleb välja (portaal), siis kõigile oli üllatus. Kohe tegin lahti, kohe olid tulemused ja väga huvitav oli lugeda," lausus Tamm.
Geenidoonor saab portaalist infot näiteks oma geneetilise päritolu ning ravimite sobivuse kohta. Näeb ka lõbusamaid fakte, nagu seda, kui kiiresti lagundab organism kofeiini või kui suur on neandertallaste geenide protsentuaalne osakaal.
"Kõige põnevam oli minu jaoks etniline taust. Ma olen kaua mõelnud, et kust ma tulen ja kes minu sugulased on. Seda oli väga huvitav vaadata," ütles Tamm.
Portaal näitab geneetilist eelsoodumust kahele haigusele – 2. tüüpi diabeedile ja isheemilisele südamehaigusele. Rohkem haigusi praegu ei kuvata, et mitte tekitada inimestes terviseärevust ja koormata üle perearste.
"Tulevikus peaks mõtlema sellele, et millist informatsiooni oleks mõistlik sinna lisada, mida tahaksid arstid seal näha. Pikas plaanis me töötame selle nimel, et kuidas tulemused võiksid jõuda ka arsti töölauale," lausus geenivaramu juht Lili Milani.
Milani sõnul on portaali peamine eesmärk inimesi harida. Nii annab see infot ka selle kohta, kuidas oma geneetilisi riske vähendada elustiili muutmisega.
"Doonor näeb, et nii palju andmeid, kui meil tema kohta olemas on, on need eelsisestatud, aga ta saab ka uuendada. Kui tal on visualiseeritud risk, siis ta saab selles visuaalis testida, et mis siis saab, kui ta jätab suitsetamise maha, võtab kümme kilo kaalus alla, et kuidas tema kümne aasta risk langeb selle tulemusena. Ei saa ainult geene süüdistada, vaid tuleb ka ise ka tegelda oma tervise hoidmisega," rääkis Milani.
Toimetaja: Marko Tooming