Plaani järgi tuleb noormeestel end võimalikuks sõjaväeteenistuseks registreerida, kuid teenistus ise jääb vabatahtlikuks.

Saksamaa lõpetas kohustusliku ajateenistuse 2011. aastal, kuid Ukraina sõda on hoogustanud debatti selle üle, kas noormeestelt ja neidudelt ei tuleks siiski nõuda teenistust relvajõududes ehk Bundeswehris.

Kaitseminister Boris Pistorius esitleb kolmapäeval kavandatavat uut sõjaväeteenistuse mudelit.

See näeb ette, et kõigile koolilõpetajatele saadetakse ankeet, milles küsitakse, kas nad on väeteenistusest huvitatud ning esitatakse küsimusi tervise ja füüsiliste võimete kohta, rääkisid allikad.

Kõik mehed peavad ankeedi tagastama, naiste puhul on see vabatahtlik. Vastuste põhjal kutsutakse noormehed ja neiud valikuprotsessil osalema.

Tugevaimad kandidaadid võetakse sõjaväeteenistusse kuueks kuuks võimalusega soovi korral teenistust pikendada.

Opositsioonierakonnad leiavad siiski, et valitsus peaks minema kaugemale ja taastama kohustusliku väeteenistuse.

Pistorius on varem öelnud, et mingis vormis võidakse väekohustus taastada.

"Kui ei ole piisavalt vabatahtlikke, peame võtma noored teenistusse," ütles Pistorius mais ajalehele Die Zeit.

Alates 2011. aastast on väeteenistus Saksamaal ainult vabatahtlik, teenistuse pikkus on 7-23 kuud.

Pärast Venemaa täiemahulise Ukraina sõja algust on Saksamaalgi püütud relvajõudude kontingenti suurendada, kuid pingutustest hoolimata saadi 2023. aastal Bundeswehri vaid 18 802 uut liiget, mis on kõigest 27 võrra rohkem kui 2022. aastal.