Pole saladus, et Ida-Virumaal on ohtrate võimaluste kõrval ka väljakutseid, millega lisaks kohalikele elanikele peab riik aitama tegeleda. Minult on küsitud tihti, miks just Ida-Virumaa vajab erilist tähelepanu ning mitte teised piirkonnad.

Peame arvestama piirkonna omapäradega, mis on ülejäänud Eestiga võrreldes küllalt unikaalsed. Esimesena tuleb pähe ilmselt põlevkivi- ja suurtööstus, mis on tänu õiglasele üleminekule kliimakindlasse majandusse läbimas suuri muutusi. Teisena tuleb silmade ette väga mitmekesine kultuuriruum ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste suur osakaal (80 protsenti). Tugevat mõju omavad ka nurjatud sotsiaalmajanduslikud probleemid, nagu näiteks pea kaks korda suurem töötus kui mujal Eestis. Lisaks on maakond jätkuvalt mõjutatud idanaabri inforuumist, millest lahtihaakimine ei juhtu lihtsalt ajapikku.

Selleks, et keskvalitsus oleks paremini kursis ning aitaks maakonda parima teadmise juures, astus valitsuse esindajana möödunud sügisel ametisse Jaanus Purga, saades endaga kaasa küllalt mahuka ülesannete ja ootuste nimekirja. Esindaja koha loomisega soovis Ida-Virumaa, et nende hääl rohkem ministeeriumite koridorides kõlaks, valitsus aga tahtis, et kohapeale suunatud Euroopa Liidu vahendid saaks rakendatud ning valitsuse liikmetel oleks kohapeal partner, kellega vajadusel Ida-Virumaaga seotud teemasid läbi rääkida. Kõige olulisemaks ootuseks oli õiglase ülemineku fondi vahendite, eriti ettevõtlusele mõeldud toetuste, maksimaalne rakendamine - uute ettevõtete toomine maakonda ja seniste kohalike ettevõtete tegevusele kaasa aitamine, täiendavate töökohtade loomine, et ühel hetkel tekiks ka alternatiiv pikkade traditsioonidega põlevkivisektorile.

Just viimases punktis on valitsuse esindaja töö koos kõigi partneritega –  sealhulgas rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike eestvedajatega - ka kõige rohkem vilja kandnud.

Arendame ettevõtlust

Tuleb ausalt tunnistada, et veel pool aastat tagasi õiglase ülemineku ettevõtlusmeetmete seisu vaadates oli hirm, kas suudetakse kõik raha ära rakendada ning tuli kaaluda ka alternatiivseid plaane. Olgu siinkohal öeldud, et lühikese ajaga Ida-Virumaale rakendatava fondi maht on kokku 340 miljonit. Jaanus Purga uskus aga juba toona, et selle aasta jaanipäevaks oleme omadega mäel. Täna võime öelda, et kõigi ühise töö tulemusena see nii tõesti on. Praegu on küll raha veel veidi järel, kuid huvilisi jagub ning heade projektide korral oleme seisus "kes ees, see mees". Nii et kui on hea plaan, siis tuleb tulla kohe, oodata pole enam mõtet.

Numbritest. Kui aasta lõpus oli suurinvesteeringute meetmes soovijaid 15, siis praegu on neid ligi 50, väike ja keskmiste investeeringute meetmes vastavalt kuus sügis-talvel ja sadakond praegu. Loomulikult need arvud kogu aeg muutuvad, kuid annavad meile üsna head aimu suurusjärkudest. Suur roll heades tulemustes ja ettevõtjate meelitamisel on olnud kohalikel partneritel – eelkõige Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidul, Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusel ning kohalikel omavalitsustel –, kes korraldasid eelmisel sügisel mitu ettevõtjatele suunatud konverentsi. Olulised ettevõtmised sünnivad alati koostöös.

Jätkuvalt tuleb muidugi nii Ida-Viru esindajal kui ka valitsussektoril laiemalt osa inimestest veenda, et üleminek mitmekesisele ja mitte ainult suurtööstusel või põlevkivil põhinevale majandusele, on vajalik ja ka uusi, paremaid võimalusi loov suund.

Ma väga loodan näha õiglase ülemineku fondi toel põlevkivitööstuse kõrvale tekkivat ja arenevat väga mitmekesist ettevõtlust. Põlevkiviajastu saab olemasolevate kliimaeesmärkide kohaselt läbi hiljemalt järgmise 15-20 aasta jooksul ning selleks ajaks peavad olema tõsiseltvõetavad alternatiivid loodud, vajadusel inimesed koolitatud.

Valitsuse esindajat vajame aga jätkuvalt ettevõtlike inimeste julgustamiseks, et Ida-Virumaal pakutavad võimalused on väärt oma ettevõtlusega alustamiseks või selle arendamiseks.

Muutus ei toimu vaid majanduses, vaid ka kultuuris

Olles ise Ida-Virumaalt pärit, mõistan suurepäraselt ka tekkivaid murekohti ning loomulikult on teemasid, mis vajavad veel tuge ja tegelemist. Majandusmudeli muutus ei tähenda üksnes väljumist põlevkivist, aga ka teatud mõttes kultuuri muutumist. Üheks olulisemaks reformiks, mis mõjutab maakonda, kus üle 80 protsendi elanikkonnast on eesti keelest erineva emakeelega, on loomulikult eestikeelsele haridusele üleminek ja koolivõrgu korrastamine. Tean, et Jaanus Purga on oma võimaluste piires haridusminister Kristina Kallase meeskonda aidanud. Üleöö muutused ei sünni. Kindel on aga see, et Ida-Viru koolid eestikeelsele õppekavale üle lähevad ning see saab olema tõsine proovikivi nii õpetajatele, õpilastele kui ka lapsevanematele. Kuid meil pole enam teist võimalust, kui soovime, et kõigil Ida-Virumaal kasvavatel lastel tekiks võimalus saada täisväärtuslikult osa nii Eesti kultuuriruumist kui ka teha unistuste karjääri tööjõuturul.

Lisaks haridusele on oluline ka kohapealse kultuuriruumi tugevdamine. Seniste punasümbolite eemaldamisele peame pakkuma alternatiive, majakaid, millega end siduda. Mitte midagi tehes ei muutu samuti midagi. Üks ühistest ettevõtmistest, kus Euroopa Komisjoni Eesti esindus koos Ida-Virumaa esindaja, ministeeriumite ja Riigikantseleiga õla alla pani, oli Euroopa päeva tähistamine Narvas. Vaid kohalikku konteksti tundes on võimalik korraldada neid sündmusi nii, et ka kohalikud inimesed kaasa tuleks. Ühistunnet tekitavatele ettevõtmistele kaasaaitamine ja pidev ministeeriumite nügimine on samuti oluline osa esindaja tööst.

Ida-Virumaa elukeskkond paraneb

Üks headest koostöönäidetest on Ida-Virumaa keskkonnafondi loomine. Kuigi Ida-Virumaal on hulgaliselt rikkalikku tööstuspärandit ning nautimiseks kaunist loodust, vajab linnaruum uuenduskuuri. Probleeme on järjest vananevate korterelamutega, mille renoveerimine seisab nii elanike teadmatuse, suutlikkuse kui ka rahalise võimekuse taga. Valitsuse esindaja töö on siinkohal seista selle eest, et piirkonda suunatud tõeliselt head toetused ka julgelt vastu võetakse ja ära kasutatakse. Julgen öelda, et lõpuks on inimesed hakanud uskuma renoveerimise vajalikkusesse ja teostatavusse ning selleks riigi poolt ette nähtud toetused on leidmas ka kasutust – selleks on 9,6 miljonit juba kasutusel ja ÕÜF-i toel tuleb veel 15 miljonit 2024. aasta sügisel.

Ida-Virumaa keskkonnafond

Pikki aastaid on idavirukad seisnud selle eest, et suurem osa keskkonnatasudest jõuaks tagasi Ida-Virumaale, kus kogu Eestile elektri tagamise eesmärgil kõige enam keskkonda kahjustatakse. Üks samm saab ka sel suunal tänavu teoks. Nimelt muutub 1. juulil keskkonnatasude seadus nii, et tekib eraldi Ida-Viru keskkonnafond (poolkoksi ja tuha ladestustasu tõstmise baasil). Antud fondi raames on võimalik ellu viia kogu Ida-Virumaa heaks olulisi projekte, mis aitavad parandada kohalikku elukeskkonda. Just Ida-Virumaa esindaja eestvedamisel said erinevad otsad kokku sõlmitud ning partnerid laua taha toodud.

Viimase aasta arengud on kindlustanud minu veendumust, et valitsuse otsus Ida-Virumaale esindaja leida ja saata oli igati õigustatud. Suudame tänu esindajale leida kohalike omavalitsuste vahel kergemini ühist keelt, mõista ministeeriumites paremini Ida-Virumaaga seotud küsimusi ning teha ka rohkem omavahel koostööd, et uued algatused saaksid kohapeal suurema hoo.