Fosforiidi soohappelise töötlemise katsetusteks ja uuringuteks saadeti Belgiasse Liège Ülikooli 3,5 tonni fosforiiti, mis on osa eelmisel aastal Lääne-Virumaal maa peale toodud 28,6 tonnist fosforiidist.

Uuringud, mida enam kui kolme tonni fosforiidiga tehakse, on kaheetapilised: esmalt laboratoorsed katsed, millele järgnevad pilootkatsetused.

Esimene etapp läheb maksma 150 000 eurot. Teise etapi maht võib ulatuda miljoni euroni, ütles Eesti geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute projekti uus juht Jaanus Purga.

"Esimese etapi vastused tulevad umbes nelja kuu pärast. See on väiksemamahuline etapp. Sellele järgnevad analoogsed katsetused palju suuremate mahtudega. Selle lepingu lõpptähtaeg on praegu läbirääkimistel, sest seda mahtu me praegu täpsustame," sõnas Purga.

Plaanis on sõlmida veel kolm kuni neli lepingut

Eesti geoloogiateenistuse teatel hõlmavad ettevõtte Prayoni Technologies läbiviidavad uuringud kogu väärtusahelat alates fosforiidimaagi mehaanilisest eelrikastamisest kuni turukõlbliku fosforhappe tootmiseni, kasutades spetsiaalselt Eesti fosforiidi jaoks kohandatavaid protsesse Ecophos ja GetMoreP.

"Prayoni leping ei käsitle küll kaevandamist, vaid tegevusi alates kaevandamisel saadud maagi rikastamisest kuni valmisprodukti ehk 54-protsendilise fosforhappe tootmiseni," ütles Purga.

Ecophose protsess põhineb madala P2O5 kontsentratsiooniga fosforiidi töötlemisel soolhappega fosforhappe tootmiseks vajaliku kontsentratsiooni saavutamiseni. Oluliseks kõrvalproduktiks selles protsessis on fosforiidist kõrvaldatud haruldasi muldmetalle sisaldav voog, mida katsetuste käigus toodetakse piisavas koguses edasisteks uuringuteks, selleks on lepingud ühe rahvusvahelise tehnoloogiaettevõttega ettevalmistamisel.

Samuti on lõppjärgus läbirääkimised fosforiidi väävelhappelise töötluse katsete ja uuringute tegemiseks.

Jaanus Purga juhtis ka VKG fosforiidiprojekti

Eesti geoloogiateenistuse teatel liitus Jaanus Purga nendega jaanuari alguses, hakates vedama fosforiidi projekti. Projekti senine juht Lauri Joosu jätkab projektis tööd vanemgeoloogina. "Projekti fookuses on praegu erinevad tehnoloogilised katsetused ja neid katseid viiakse läbi mitmetes rahvusvahelistes laborites. See nõuab väga häid teadmisi ja kogemusi selliste tehnoloogiliste katsetuste läbiviimise korraldamiseks ning nende tulemuste edaspidise rakendamise hindamiseks. Jaanusel on need teadmised ja kogemused olemas. Mul on väga hea meel, et ta oli nõus meie projektiga liituma," sõnas Eesti geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.

Jaanus Purga sõnul võttis ta kutse hakata fosforiidiprojekti vedama vastu selle pärast, et see on talle tuttav valdkond. "Alates kaevandamisest kuni keemiatööstuseni. Sel alal olen ma töötanud üle 25 aasta ja see valdkond mulle väga meeldib. Kui sinna lisada Eesti maavarade võimalik väärindamine ja nende kaardistamine, siis see on riiklikul tasandil piisavalt tähtis ja seda tuleb teha," ütles Purga ERR-ile.

Praeguste plaanide kohaselt peaks fosforiidiuuringute teine, kolm aastat kestev etapp lõppema käesoleva aasta lõpus. Kuna tehnoloogiliste testide tegijate leidmine venis, on Purga sõnul veel lahtine, kas sellest tähtajast suudetakse kinni pidada. "Ma panen sellise ajakava, mille eest suudan ka vastutada, paika veebruari lõpuks," ütles Purga.

Jaanus Purga töötas kuni 2016. aasta kevadeni VKG juhatuse liikmena arenduse alal. Muu hulgas juhtis ta VKG-s koos praegu Fermi Energia tuumajaama projekti eestvedava Kalev Kallemetsaga uuringuid, mis käsitlesid fosforiidi võimalikku kasutuselevõttu. See projekt kohtas Lääne-Virumaal kohalike elanike vastuseisu ja aastaid 2011-2014 tuntakse teise fosforiidisõja nime all.

Jaanus Purga on sihtasutuse Rohetiiger üks asutajatest. 2023. aasta oktoobrist kuni eelmise aasta septembrini oli Purga valitsuse esindaja Ida-Virumaal.