Viimasel ajal on esinenud arvamusi, et Ida-Virumaa põlevkivi sõltuvusest lahti sidumiseks mõeldud õiglase ülemineku fondi raha paisatakse laiali suvalistele, asjaga mitte seotud projektidele. Selle näitlikustamiseks tuuakse pahatihti välja üks konkreetne projekt, kirveviskamise keskus.

Kirveviskamise keskuse arendamise projekt sai toetust õiglase ülemineku fondi toetusmeetmest nimega "Piirkondliku algatuse toetus õiglaseks üleminekuks". Meetme eesmärk on selle rakendamise määruses sõnastatud järgmiselt: "parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes maakonna elanikele võimalust kodanikualgatuste kaudu üleminekuprotsessis ise kaasa lüüa ja oma koduümbrust paremaks muuta".

Lihtsamalt väljendudes on tegu meetmega, mis peaks andma üleminekuprotsessile – mis on kompleksne ja paljude osapoolte jaoks üpriski valus – "inimmõõdet". Selle eesmärk on anda inimestele võimalust üleminekuprotsessis rohujuure tasandil otseselt osaleda, mitte seda vaid pealt vaadata.

Meetmest toetatakse tegevusi, mis on suunatud sotsiaalse ettevõtluse arendamisele, keskkonnateadlikkuse edendamisele või kohalike noorte ja vabatahtlike initsiatiivide toetamisele. Iga projekti puhul hinnatakse muu hulgas seda, kuidas ta panustab üleminekuprotsessi ja aitab leevendada selle mõjusid. Iga projekti hindamises osaleb alati vähemalt üks kohalik ekspert, kes oskab hinnata projekti mõju kohalikul tasandil.

Kui vaadata kirveviskamise keskuse arendajate taotlust, siis näeme järgmist: keskuse rajajaks on kohalik, Alutagusel tegutsev mittetulundusühing, mis on aastaid korraldanud Mäetaguse mõisahotelli Von Rosen spa lähistel asuvas kirveviskamise sisehallis selle tegevusala koolitusi ja meistrivõistlusi. Tegevustes osalevad ala harrastajad üle Põhjamaade, aga ka maakonna külalised ja elanikud.

Kirveviskamine ise on alguse saanud Kanadast, kus põhjamaadest pärit metsatöölised avastasid koduigatsuse peletuseks ja ajaviiteks kirveviskamise. Tegu on üha atraktiivsema tegevusega üle kogu maailma, mis on samal ajal nii meelelahutus kui ka sport ning toimub ülemaailmselt kindlate reeglite järgi.

MTÜ Eesti Kirveviskajad taotles toetust õiglase ülemineku fondist kaheks konkreetseks tegevuseks: olemasoleva keskuse juurde ohutu treeningala rajamiseks ja olemasoleva hoone vahelae soojustamiseks. Taotluse kohaselt peaks tegevus aitama kaasa liikumisharrastuste propageerimisele, sotsiaalsele kooskäimisele ning vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamisele Ida-Virumaal.

Tähelepanuväärne on seegi, et projekt on heas sünergias Ida-Viru maakonna ametliku turismibrändiga "Seiklusmaa" (kui kirveviskamine seikluslik ei ole, siis mis on?). Lisaks panustab keskuse edasiarendamine kaudselt ka kõrvalasuva spaa atraktiivsuse kasvu, luues täiendavat külaliste voogu, mis elavdab piirkonna majandust, sest on üldteada fakt, et iga üritustesse investeeritud avaliku sektori euro toob keskmiselt neli eurot piirkonnale tagasi. Turismisektori areng on samas üks põlevkivil baseeruvast majandusest väljumise võimalus.

Nii et tegu on igati üleminekut toetava projektiga. Projekt sai hindamiskomisjonilt ka sisule vastava hea hinde: 3,6 maksimaalsest neljast. Toetusmaht on 61 084 eurot.

Õiglase ülemineku fondist rääkides paneme tavaliselt rõhku töökohtade loomisele, ja seda põhjendatult. Põlevkivisektoris töötab praegu umbes 5000 inimest. Suurim väljakutse uuele majandusmudelile üleminekul on vaieldamatult töökohtade säilitamine piirkonnas. See on ka see, miks suurem osa fondi vahenditest, neli viiendikku, on suunatud ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna toetamisele ning tööjõu oskuste parandamisele.

Millest räägitakse vähem, on see, et põlevkivisektor ei tähenda vaid töökohti, põlevkivisektor on osa ka kohalikust identiteedist. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikkusele, mis on Eesti üks madalamaid ning on võõrandanud ka piirkonna noori. Täiskasvanute koolitusaktiivsus on üks Eesti madalamaid ning karjäärilootused on endiselt enamasti seotud sellega, et keegi annaks tööd, mitte sellega, kuidas ise töökoht luua.

Seega on kõik, mis aitab meil tõsta kohalike aktiivsust, ettevõtlikkust ja kuuluvustunnet ülemineku protsessis – mis iganes tasemel –, väga oluline. Väga hea, kui selleks on väikeettevõtjate uued treipingid ja väikeinvesteeringud. Väga hea, kui need on täiendavad koolitus- ja karjäärivõimalused. Väga hea, kui see on oma vallas täiendavate vaba aja veetmise võimaluste loomine ja kodanikuühiskonna arendamine.

Asi peab olema tasakaalus ning ta on. Piirkondliku algatuse toetusmeetme eelarve moodustab fondi kogumahust alla viie protsendi. Ettevõtlusele ja tööturule suunatud vahendeid on 80 protsenti. Kui me vaatame fondi raha koosmõjus erasektori omapanusega, siis investeeringute kogumaht moodustab üle poole miljardi euro. Seda ei ole vähe.

Palju on juba räägitud sellest, et õiglase ülemineku fond on nii mitmeski valdkonnas Ida-Viru arengu seemneraha ja kinnitan, et nii ongi. Ida-Virumaa teekonnal kliimasõbralikuks maakonnaks saamisel ei ole ükski kohalik panus liiga väike.