Kiviselg ütles ERR-ile, et viimase nädala kõige märkimisväärsem sündmus Ukraina rindel oli Venemaa rünnak Donetski oblastis.

"Vene Föderatsiooni relvajõud sooritasid üle mitme kuu jälle sellise mehhaniseeritud rünnaku, seekord siis Kurahhove suunal Donetski oblastis, kus osales umbes kahe pataljoni jagu tehnikat ja tanke, mille praegusel hinnangul ukrainlased tagasi lõid," rääkis Kiviselg.

Sellist rünnakut ei ole Venemaa proovinud maist saati, kui Belgorodi oblastist Venemaalt ründasid venelased Harkivi suunas.

"Aga samas Donetski oblasti kohta üldiselt öeldes, siis Vene Föderatsiooni peamine jõupingutus on sinna suunda minemas ja nad tegelikult ka iganädalaselt ikkagi edenevad seal, kas kümnete või sadade meetrite kaupa. Nii et edenemist idast lääne suunas on küll," lausus Kiviselg.

Venelastel pole seni õnnestunud oma suviseid eesmärke saavutada ja praegu näib, et suvel Ukraina kaitse hoiab.

"Võib-olla see selle nädala katse ongi jälle selline meeleheitlik katse kuskilt kõrvalsuunalt natukene pressida ja proovida ukrainlaste tagalat mõjutada selliselt, et need muud lahingupiirkonnad, kus on aktiivne lahingutegevus, et sealt ukrainlased oleks sunnitud tagasi tõmbuma lihtsalt sellepärast, et nende logistikateed on kuskilt läbi lõigatud. Aga ka seda ei ole Vene Föderatsioon praegu suutnud. Lähinädalate jooksul me kindlasti ei näe, et venelastel oleks selliseid üksusi seal piirkonnas valmis, kes suudaks sellist läbimurret saavutada," rääkis Kiviselg.

Mõned analüütikud ütlevad, et Venemaal hakkab sõjatehnika ja jõud otsa saama, ja et järgmisel aastal hakkab olukord rindel pöörduma Ukraina kasuks. Kiviselg päris nii optimistlik ei ole.

"Jah, ma ei saa kahjuks seda kinnitada, et 2025. aastal kindlasti Vene Föderatsiooni sõjavarustus otsa saab, sest et ka nendel on mingisugused partnerid või liitlased, kes neile ikkagi sõjapidamiseks vahendeid eraldavad või saadavad. On see siis Põhja-Korea või Iraan. Kindlasti sellise lahingutempo ja kaotuste juures Vene föderatsioonil läheb väga raskeks nii isikkoosseisu kui ka varustuse täiendamine," ütles Kiviselg.

Kiviselg osutas, et juunikuu oli Vene Föderatsiooni jaoks harukordselt suurte kaotustega, kui kaotati 1000 kuni 1800 inimest ööpäevas. Selliste kaotustega sellist tempot ja värbamist hoida on võrdlemisi keeruline. Aga samas on ikkagi rahvaarv Venemaal niivõrd suur, et praegu veel ei ole seda tendentsi näha, et suurt muutust rindel see kaasa tooks," lõpetas Kiviselg.