President jättis seaduse esimesel korral puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise tõttu välja kuulutamata. 

Vastu võetud seadusega tõstetakse raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetust, makstakse ühekordset mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetust ja parandatakse abivahendite kättesaadavust, teatas sotsiaalministeerium.

Kokku panustatakse puudega inimeste toimetuleku parandamisse muudatustega igal aastal täiendavalt 9,1 miljonit eurot.

Opositsiooni hinnangul on ka muudetud kujul automaksu vastuvõtmine ebaseaduslik, sest maksumuudatusest tuleb seaduse järgi ette teatada pool aastat varem.

"Praeguse seaduse kehtima hakkamine on 1. jaanuar, siis ilmselgelt on rikutud seda punkti. Ja teine punkt on loomulikult see, et on rikutud ka kodukorda, nii nagu muutunud kombeks – tänane koalitsioon muudatusettepanekuid liidab ja lahutab ja teeb ümber nii nagu ise soovib," ütles riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermmanni (RE) sõnul on automaksu puhul tegemist erijuhtumiga.

"See on maksukorralduse seaduses, et üldjuhul peaks see pool aastat varem jõustuma, aga praegusel juhul on erijuht, sellemõttes, et vähe on maksu- või seadusemuudatusi, mida arutatakse aasta ette," sõnas Akkermann.

Seaduseelnõu viimaste muudatuste järgi sätestatakse puudega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel toetused.

Puudetoetoetuse suurenemine on aga Isamaa juhi Urmas Reinsalu sõnu naeruväärne.

"Näiteks keskmise puudega pensionäri suurenev puudetoetus on kuus, ja armas Eesti rahvas see on tõsise näoga praegu valitsusliit tegi selle ettepaneku, kuus suureneb 21 eurosenti. Ja seda kujutatakse ette siis sadu eurosid automaksust, et see kompenseerib inimesele. See ei ole tõsiselt võetav," ütles Reinsalu.

Riigikogu SDE fraktsiooni esimees Priit Lombi sõnul on toetused suuremad kui Reinsalu märkis.

"Tõesti on siis neid sihtgruppe, tööealised ja siis ka näiteks puuetega laste vanemad, kus see kasv on märkimisväärselt suurem ja ikkagi palju rohkem kui need sendid, mida siis kolleeg Reinsalu välja tõi," lausus Lomp.

Akkermann märkis, et kokku on toetusmeetmed summas 9,1 miljonit eurot. "Kokku on need meetmed 9,1 miljonit eurot. Mootorisõiduki maks on suurem kui toetus, aga see tugines sotsiaalministeeriumi analüüsile, et kõige rohkem saavad mõjutatud tööl käivad inimesed ja siis puudega lapsed, kuna neid on rohkem vaja sõidutada," sõnas ta.

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu võttis riigikogu esmakordselt vastu 12. juunil. President jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. 15. juulil otsustas riigikogu jätta seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmata.

Eelnõule esitati tähtajaks 374 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon sidus 30 muudatusettepanekuks, ja omalt poolt tegi komisjon eelnõusse kolm muudatust. Nende kohaselt sätestatakse puuetega inimestele ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varem plaanitud maksuvabastuste asemel sihitud toetusmeetmed.

Muudatuste järgi tõusevad mitmed puuetega inimestele suunatud toetused ja kasvab riigi osalus abivahendite soetamisel. Lisaks on plaanis puuetega inimestele maksta ühekordset toetust, et leevendada automaksu ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise jõustumise ajavahet. Kui seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril, siis puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuvad ettepaneku kohaselt juunis 2025.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis 2025. aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.

Seadusemuudatus näeb ette ka puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamise abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.

Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90 protsenti. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40–90 protsendi ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.

Eelnõuga kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.