Tormi Kotkas: luubi alla tuleb võtta huvitegevuse juhendajate professionaalsus
Uuringud näitavad, et noored osalevad aina enam huvitegevuses ja huvikoole on rohkem kui kunagi varem, kuid juhendajate ettevalmistus tööks laste ja noortega varieerub puudulikust kuni doktorikraadini, kirjutab Tormi Kotkas.
Kui koolitunnid lõpevad, on laste ja noorte teekonnad erinevad. Kes läheb kooli huviringi, kes huvikooli, noortekeskusesse, koju, kaubanduskeskusesse, raamatukokku, õpilasesindusse, noortevolikogusse, trenni. Koolivaheaegadel võetakse osa laagritest ning suvel malevatest. Lastel ja noortel on palju võimalusi oma huvidega tegeleda ning rõõm on tõdeda, et neid võimalusi ka aina rohkem kasutatakse.
Huvikoolis õppijate arv on olnud pidevas kasvutrendis alates 2008. aastast. Eesti hariduse infosüsteemis on registreeritud rekordilised 840 huvikooli ning neis õppis 2023/2024. õppeaastal 123 861 õppijat. 2023. aasta seisuga oli noortekeskusi üle Eesti 288 ning noortekeskuste tegevustest sai osa 43 000 noort.
Haridus- ja noorteameti koordineeritava projekt- ja püsilaagrite toetusmeetme kaudu saab laagrites osaleda ligi 30 000 noort. Lisanduvad eraalgatuslikud laagriteenused ja neis osalejad.
Ühes ootuste kasvuga noortele ellu astujatele on kasvanud ka ootused neile, kelle töö sisuks on noorte arengu toetamine huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö valdkondades. Teenimatult vähe teadvustatakse vabatahtliku ning süsteemse huvitegevuse rolli noore arengus ja õpiteel.
Noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus ning neid läbi viivad töötajad on väärtuslik ressurss, mis toetab noorte mitmekülgset arengut, kuid oluline on noortevaldkonna töötajate professionaalsus. Kas teadvustame teenuste tarbijatena, lapsevanematena, millise ettevalmistusega on isikud, kes töötavad huvialade õpetajate, huviringide juhendajate, noorsootöötajatena, laagrikasvatajatena? Milline on nende väljaõpe? Kas nad on läbinud erialase tasemeõppe, osalenud täienduskoolitustel, omavad erialast kutsetunnistust?
Nendele aspektidele on oluline tähelepanu pöörata nii teenuse pakkujal endal kui ka lapsevanemal, sest vastavat ettevalmistust mitte omav isik võib oskamatusest arendamise asemel tekitada füüsilisi ja vaimseid kahjustusi. Sarnaselt kohustusliku kooliharidusega on huvipõhisel õppel kvaliteedi tagamisel ülimalt oluline roll töötajatel ning nende ettevalmistusel ja kompetentside arendamisel.
Andmed näitavad, et noortevaldkonna töötajate ja juhtide hariduslik ning kogemuslik taust on väga erinev.
Hiljutine ministeeriumi tellitud uuring hindas noortevaldkonna töötajate koguarvuks ligikaudu 12 300 inimest, hõlmates sh asutuste juhte ning noortevaldkonna korralduse eest vastutavaid ametnikke kohalikes omavalitsustes.
Uuringu raames tehtud küsitluse tulemused näitasid, et noorsootöö haridus on ainult 18 protsendil töötajatel ja juhtidel, pedagoogikaharidus 42 protsendil töötajatel ja 53 protsendil juhtidel ning noorsootöö või pedagoogikakutse 54 protsendil töötajatel ja 46 protsendil juhtidel. 15 protsendil küsitluses osalenutest puudus noorsootöö- või pedagoogikaalane haridus ning kutse.
Noorte- ja spordivaldkonnas on kvalifikatsiooninõuded kehtestatud vaid treeneritele, laagrikasvatajatele ja -juhatajatele. Ühtsete kvalifikatsiooninõuete puudumine noortevaldkonna töötajatele on tinginud selle, et juhendajate ettevalmistus varieerub puudulikust kuni doktorikraadini.
Õppijakeskne lähenemine on uus normaalsus, millel peaks baseeruma nii formaal- kui ka mitteformaalne haridus. Samal ajal ilmestavad ka ajakirjanduses kajastatud juhtumid, et õpilase huvid ning tema vajadused seatakse õpetaja huvidest, vajadustest ning vaadetest madalamale. Näiteks lasteaedades on kahjuks tulnud ette, et lasteaedade juhid on lõpetanud huviringide pakkujatega lepingud, sest huviringi juhendaja pole suutnud tagada laste turvalisust.
Oleme saanud ka tähelepanekuid lapsevanemate õigustatud murest, kui saavad teada, et nende last juhendab teine alaealine. Laagrite ning "laagriteenuste" korraldamiseks populaarseim aeg on suvi ning sellel perioodil saavad nii haridus- ja teadusministeerium kui ka haridus- ja noorteamet igal aastal mõned pöördumised, milles samuti kirjeldatakse olukordi, kus laste turvalisus on ohtu seatud.
Laste ja noorte vabatahtlikkusel ning huvil põhinevate tegevuste juhendamine on õpitav, kuid mitte iseenesest tekkiv oskus. Meie laste ja noortega ei tohi eksperimenteerida, vaid nende arengu toetajateks peavad olema oma ala professionaalid.
Seetõttu on seatud noortevaldkonna spetsialistide kohustuslikele kvalifikatsiooninõuetele ülemineku käivitamine eesmärgiks valitsuse kinnitatud "Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035". Sellest lähtuvalt on haridus- ja teadusministeerium kaasamas valdkonna esindajatest koosnevat töörühma, mille eesmärk on analüüsida olukorda ja koostada ettepanek, millised kvalifikatsiooninõuded noortevaldkonna töötajatele seada ning luua tegevusplaan, mille esialgne ettepanek peab valmis olema aasta pärast.
Lisaks saadab ministeerium lähikuudel partneritele tutvumiseks noorsootöö seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, milles nähakse ette teavituskohustuse sisseviimine lühemate, alla kuue ööpäeva pikkuste noortelaagrite korraldajatele. See võimaldab omavalitsustel ja teistel asutustel saada edaspidi infot ning vajadusel teostada järelevalvet ka lühemate ööbimisega laagrite korraldajate üle.
Hoolimata regulatsioonidest peavad kõik täiskasvanud lähtuma ennekõike lapse ja noore huvidest ning vajadustest. Iga juhendaja, õpetaja, treener, noorsootöötaja vastutab ennekõike ise oma professionaalse arengu eest ja võimalusi selleks on palju. Täienduskoolitusi pakuvad huvialavaldkondade ja noorsootöö katusorganisatsioonid ning kõrgkoolid. Mitmetel erialadel on kõrgkoolis võimalik erialaõpingute kõrval läbida pedagoogika moodul.
Ka kutse taotlemine on hea võimalus enda jaoks mõtestada tööd laste ja noortega. Kutse taotlemise kaudu hinnatakse, kas minimaalsed vajalikud pädevused on olemas juhendaja, õpetaja või noorsootöötajana töötamiseks. Kutset saab taotleda tantsuspetsialisti, treeneri, noorsootöötaja, õpetaja, rütmimuusiku, dirigendi, kutseõpetaja, aktiivtegevuste instruktori, kultuurikorraldaja ametis.
Töötame ju noorte heaks, oleme siis enese arendamisega neile eeskujuks ning professionaalsusega tugisammasteks.
Lisainfo
Toimetaja: Kaupo Meiel
