Ukrainlased toetavad Venemaal asuvaid üksusi osaliselt oma territooriumilt. Droonid on peamine õhutoetus. Kohati saab veel anda suurtükituld või kasutada elektroonilise sõjapidamise vahendeid.

"Nad eelistavad teatud kõige moodsamat tehnikat mitte viia rindejoone vahetusse lähedusse, vaid ikkagi hoida seda veidi kaugemal. Seal on selle turvalisus paremini tagatud," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sooviks muuhulgas kasutada Lääne pikamaarakette, et rünnata Venemaa territooriumil asuvaid lennuvälju ja logistikasõlmi. Sel juhul suudaksid nad takistada Venemaa positsioonide tugevdamist.

Ühendkuningriigid pole aga andnud luba kasutada Kurski pealtungis oma Storm Shadow rakette.

Kanniku sõnul on see taaskord näide lääne suurriikide pikaajalisest ettevaatlikust poliitikast, mille eesotsas on tegelikult USA.

"Siin tehti väike erand, kui oli venelaste rünnak Harkivi suunas, kus – nagu ma aru saan – 100 kilomeetri ulatuses neid ründavaid üksusi lubati rünnata, aga sellest 100 kilomeetrist kaugemale ei lubata minna," rääkis Kannik.

Ta lisas, et suurem osa Kurski oblastist jääb sellest piirkonnast välja, kus on lubatud sellist relvastust kasutada.

Kanniku arvates on ukrainlaste üks peamine eesmärk sundida venelasi tooma Kurski alla oma moodsamaid ja paremaid üksuseid. Seni on venelased teistelt rinnetelt ära liigutanud küll vähe rasketehnikat, kuid Kannik rõhutas, et see võtab ka omajagu aega.