Mingis mõttes võib öelda, et ELAK on suisa meie parlamendi väike ülemkoda, sest komisjonil on õigus otse, ilma suure saali hääletuseta anda valitsusele kohustuslikke suuniseid Eesti seisukohtade asjus Euroopa Liidus. Tunnete end nendes teemades piisavalt tugeva ja julgena?

Tunnen üsna enesekindlalt, ehkki väga palju on veel õppida, mis puudutab juriidilist protseduuri ja komisjoni tööd. Aga Euroopa Liidu asjad on mulle ja tervele Eestile väga olulised. Ma olen praegu Šotimaal. Šotlased on väga mures, kuidas neil äri Euroopaga läheb, sest pärast Brexitit on see pärsitud. Kogu Euroopa Liidu mõte on inimeste, teenuste ja kaupade vaba
liikumine Euroopa Liidu sees, ent Brexiti ja bürokraatia tõttu on šotlastel palju raskem EL-iga äri ajada.

Isegi Saksamaa valitsusametnikud tunnistavad, et mitmekümne tuhande ametnikuga Euroopa Liidu keskvõimu kõiki samme on väga keeruline jälgida, et mitte midagi maha magada. Mis me veel siis Eestist räägime. Kas ELAK-s võiks asjade paremaks tajumiseks olla vähemalt igal fraktsioonil oma eraldi nõunik, kui raha ei jagu igale liikmele nõuniku palkamiseks?

Muidugi võiks. Riigikogu liikmetel ja riigikogul peaks olema üleüldse rohkem nõunikke, kes teeks ära tehnilise töö ja hoiaks Euroopa Liidu asjadel ka silma peal.

Suur tänu selle mõttekäigu eest, et ELAK otsapidi nagu parlamendi ülemkoda, meil ongi vaja aru saada, millised on Eesti positsioonid mitmete teemade läbirääkimistel.

Ja millised on Euroopa Komisjoni ettepanekud direktiivide ja  regulatsioonide osas. Ning küsimus ei ole, kuidas neid rakendada vaid kas üldse rakendada. Kas küsida Eestile mingeid erandeid? Mina küll ei pea õigeks seda, et me peaks olema veel vagamad kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh kokku. Me peame vaatama, et meie inimestel, ettevõtjatel ja meie riigil läheks hästi. Me ei pea rakendama kõiki Euroopa Liidu mõttevälgatusi kogu raha eest ja mis veel hullem, keerates neile ise vinti juurde, seda me ei tohi küll teha.

Millest mõnikord vindi juurde keeramine tekib, kes on selle taga? Kas ametnikud või poliitikud, kellele lihtsalt maailmavaateliselt need asjad sobivad?

Poliitikuna ma tahaks kindlasti öelda, et selle taga on ametnikud, kes tahavad oma elu lihtsamaks teha ühtepidi ja mingeid uusi regulatsioone kehtestada. Väga lihtne on tulla poliitiku ette, kellel võib-olla ei ole piisavalt nõunikke ja abilisi ja öelda, et teate, see on Euroopa Liidu nõue ja tuleb otsekohe vastu võtta. Ja siis loota, et poliitik on pealiskaudne, ei suuda süveneda ja ei hammusta lahti seda, et mis on  asja sisu.

Ma olen kuulnud ka anekdoodilaadseid regulatsiooniettepanekuid stiilis, et kõik bussireisijad tuleb registreerida. See oli üks regulatsioon, mis pidas tegelikult silmas lennureisijaid ja merereisijaid. Aga Eesti ministeeriumi ametnikud olid keeranud sinna vinti juurde ja siis ainus põhjendus ELAK-le oli olnud, et meile tundus, et nii on hea.

Ja vaat bürokraatia häda on see, et see taastoodab ennast ja kasvab nagu pärm. Ja poliitikute asi on panna käsi vahele ja öelda, et aitab.

Miks ma üleüldse liitusin poliitikaga ja erakonnaga Eesti 200?  Sest pärast välisteenistust Riias ma ei tundnud Eesti riiki ära,  Eesti riik oli ülebürokratiseerunud. Tekkinud  olid regulatsioonid, mis ütlesid, miks asju ei saa teha. Regulatsioone tuli kogu aeg juurde, need olid tavalisele inimesele, kes ju ma ka olen, mõistetamatud.

Näiteks ehitusregister, kellegi hammas ei hakka sellele peale. Bürokraatia taastoodab ennast, toimub selline hoogne paigalmarss, nii et selg on märg, aga konveierilt uusi autosid piltlikult öeldes ei tule. Me peame tegema asjad lihtsamaks ja loogilisemaks.

Üks asi on konkreetsed ettepanekud, mis jõuavad ametlikult ELAK-i lauale.  Aga palju asju arutatakse mitteametlikult. Kas mitteametlikest teemadest peaks ka info jõudma varakult ELAK-isse?  Ning tõlgendamine on oluline teema. Saksmaal on tekkinud sel nädalal segadus teatud tüüpi diiselmootoritega sõidukite keelustamisest kavadest, mis peaks rakenduma juba 2025. Kas peaks varem reageerima, et selliseid asju ei juhtuks?

Absoluutselt. Need sillad ja koostöö tuleb ehitada, ELAK-i mõte ongi võimalikult vara rääkida läbi ja leida konsensus. Ja mis neid diiselautosid puudutab, see on ühe varasema direktiivi tõlgendamise küsimus. Selline tõlgendamine on hukatuslik ja see ei sobi Eesti inimestele absoluutselt. Meil käib Euroopas sõda ja samal ajal tegeleme selliste asjadega.

Uus Euroopa komisjon alustab tööd kuskil selle aasta lõpupoole, aga me peame loomulikult ütlema, et see ei sobi. Miks me teeme oma elu mingite ennatlike ja ebavajalike regulatsioonidega üliraskeks?

ELAK on  ka selles mõttes eriline komisjon, et sinna võivad kuuluda riigikogu liikmed, kes on samal ajal ka mõne teise alalise komisjoni liikmed.  ELAK-isse võivad kuuluta ka riigikogu juhatuse liikmed. Aga erilist suurt tungi sinna ei tundu olevat. Kas teemad on liiga keerulised või ei taheta reedeti komisjoni töös osaleda? Reede oleks muidu ju vaba päev?

(muigab) Inimesed peavad ju reedel pingeliselt valijatega kohtuma. Ma tean, et väga paljud kolleegid ka seda teevad ja ka väliskomisjonil on reedeti olnud istungeid.

Aga komisjonis on 18 liiget, see on kõige suurem komisjon riigikogus. Ma usun, et see Euroopa Liidu asjade komisjoni roll muutub tähtsamaks, kui riigikogu liikmed omavahel selle läbi räägiks.

Kas ELAK-i istungid võiksid olla kõik alati veebis jälgitavad?

Võiksid küll ja septembrikuus hakkan kohe sellega tegelema, et võimalikult paljud istungid oleksid avalikult jälgitavad. Komisjoni senine juht Liisa Pakosta seda kõike alustas ja ma kindlasti lähen sealt edasi, et kogu riigikogu arutelu peab olema võimalikult avalik ja kättesaadav kõigile Eesti kodanikele.  

Ja komisjon on suvel ka on juba ka tööd alustanud. Andsime hinnangu hülgetoodetega kauplemise kohta, et hülgetooteid lubada Euroopa Liidu turule. Siiamaani on hülged olnud kaitse all. Neid on vaadatud väga looduskaitsja vaatevinklist, aga Põhjamaade ja ka Eesti jaoks on olukord muutunud. Meil on umbes 6500 hallhüljest, aga arvestades meie kalavarusid ja rannakalurite elustiili, võiks hülgeid olla 3000 võrra vähem. 

Aga neid ei taha keegi väga küttida, kuna ei ole midagi hülgeliha ja nahkadega peale hakata, kuna nendega kauplemine päris legaalne ei ole. Algatasime direktiivi ülevaatamise, et lasta hülgekaubad Euroopa turule. Kihnlased ütlesid, et parem oleks müüa hülgekonserve ja hülgenahku Euroopa Liidu sees. Seega töö sel hooajal on juba alanud.  Aga see on alles algus, nagu väike arvamusavaldus avaliku konsultatsiooniks, otsust veel pole. Selleks peavad meie poliitikud ja ametnikud Brüsselis ja Strasbourgis läbi rääkima.