Tomusk meenutas, et õpetajate keelenõue kehtestati juulis 1989. 89. aasta jaanuaris võeti vastu Eesti NSV keeleseadus ja selle alusel kehtestati isikutega tööalaselt suhtlevatele töötajatele eesti keele oskuse nõuded.

"Nende hulgas olid ka õpetajad. Õpetajad, kes õpetasid vene keeles, pidid omandama eesti keele oskused C-kategooria all, ehk siis praeguses mõttes B1 tasemel ja need, kes töötasid Eesti koolis või eesti lastega pidid omandama F kategooria, ehk siis kõrgtaseme, C1 taseme," selgitas Tomusk.

Nõuete täitmise tähtaeg oli esimene veebruar 1993 ehk siis nõuded kehtivad juba 35 aastat.

"Keeleamet on teinud ettekirjutusi ja trahve, määranud sunnirahasid, aga õpetajal on alati võimaldatud koolis edasi töötada. Teda pole olnud võimalik töölt vabastada selle tõttu, et ta eesti keelt ei oska, sest eesti keele oskuse nõue ei olnud õiguslikult kvalifikatsiooninõuete osa," rääkis Tomusk.

"Alates 1. augustist 2024 on eesti keele oskus kvalifikatsiooninõuete osa ja sellest tuli ka see edasilükkamine üheks aastaks nendele, kellelt nõutakse B2 taset,
aga kellel on juba B1 olemas. Tegelikult koolid oleksid pidanud nad kõik lahti laskma ja üle Eesti. Haridusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks see teinud
umbes 600 õpetajat ja see oleks olnud üsna katastroofiline," rääkis Tomusk.

"Ühelt poolt mulle järelevalveametnikuna ei meeldinud, et lükati edasi, aga
teiselt poolt - vaadates ajalist perspektiivi, siis 35 aasta jooksul me ei ole suutnud seda saavutada. Nüüd on asjaga tõeliselt tegelema hakatud ja see üks aasta siia-sinna, see tegelikult ei tähenda midagi, kui me selle eesmärgi saavutame. Nii et selles mõttes ma seda isegi väga negatiivselt ei näe. Loomulikult keeleameti ametnikud, kes on teinud ettekirjutusi ja kogu aeg nõudnud, olid natukene löödud, et see edasilükkamine tuli, aga tervikuna, kui see aitab parandada nende inimeste keeleoskust, [siis see pole nii halb]," sõnas Tomusk.

Tomusk: keeleküsimustesse tuleks kaasata loomeliite

Viimastel nädalatel on transpordifirmade ühendus ja tööandjate keskliit tulnud välja soovitusega langetada teenindajate eesti keele nõudeid.

"See on tõenäoliselt majandushuvidest lähtuv ettepanek: A2 tasemega inimesi on kaupluselettide taha ja taksorooli-bussirooli lihtsam leida kui B1 tasemega inimesi. Aga kui mõtleme, millist keeleoskust on vaja teenindajal või bussijuhil, kui ta peab selgitama mingis ohuolukorras või ootamatus olukorras reisijatele, mis juhtub, siis A2-tasemest tõenäoliselt ei piisa," rääkis Tomusk.

Tomusk kirjeldas, et keeleametisse tuli mõni päev tagasi kaebus ühe bussijuhi kohta, kes sõitis liinil Keila-Tallinn.

"Buss ei peatunud ühes peatuses, mis oli sõiduplaanis, ja kui reisija pöördus bussijuhi poole, siis bussijuht ei saanud midagi aru ja palus rääkida vene keeles. Teenindaja peab aga lähtuma tarbija keelevalikust," ütles Tomusk.

Tomuski hinnangul on B1 keeletase ühiskonnas toimetuleku miinimum.

"Kui tahad isiklikke asju ajada, võib-olla see A2 tase, mis on näiteks nõutav piletikontrolöridel ja parklavalvuritel, kus on hästi lihtsad keelekasutusolukorrad, aga kui analüüsime kaupluse teenindaja keelekasutusolukordi - kui ta peab näiteks iseteeninduskassas kedagi aitama -, siis A2-tasemest paraku ei piisa," sõnas Tomusk.

"Eestlaste keeleõiguste seisukohalt ja tarbija keeleõiguste seisukohalt mina pakuksin välja küll alternatiivi, et pigem peaksime proovima parandada teenindajate keeleoskust, kui leevendada keelenõudeid," ütles Tomusk.

Tomusk meenutas, et 1980-ndate lõpul ja 1990-ndate aastate alguses, kui Eesti tahtis saada iseseisvaks, siis tol ajal olid tähtsad iseseisvus ja aated.

"Iseseisvuse protsess oli koondunud eesti keele ümber ja võitluses eesti keele eest lõid kaasa huvitaval kombel näiteks loomeliidud: kirjanikud, kunstnikud,
luuletajad, heliloojad. Kui vaatame, keda täna kaasame keelearuteludesse, siis pigem kaasame majandusinimesi, ettevõtjaid," sõnas Tomusk.

"Võib-olla oleks praegusel, ma ütleksin, suhteliselt murrangulisel ajal hea minna tagasi selle juurde, et eesti rahvuse, keele ja kultuuriga seotud protsesside
arendamise juurde tuua tagasi rohkem loomeinimesi. Nemad tunnetavad tunduvalt teravamalt seda, mis eesti keele ja kultuuri ja rahvuse kehandis toimub.
Ettevõtjad vaatavad pigem seda rahalist poolt," sõnas Tomusk.

"Kui me iseseisvuse taastamise ajal oleks vaadanud ainult rahalist poolt, siis me sellist keeleseadust, nagu 1989. aastal vastu võtsime, ja üldse keeleseadust, ilmselt ei oleks tulnud, sest eesti keel on väga kallis asi," sõnas Tomusk.

"Majandus on kindlasti oluline, aga kui ühel hetkel ei ole enam neid, kes eesti keeles poes käivad, kes eesti keeles taksoga tahavad sõita, kes eestikeelseid raamatuid loevad - sel juhul ei ole sellel riigil ka väga hea majandusliku
toimetuleku puhul väga suurt mõtet," sõnas Tomusk.