Uute keelenõuete tõttu astub klassi ette hulk pedagoogihariduseta õpetajaid
Eestikeelsele õppele üleminek ja uued keelenõuded on kahandanud koolides õpetajate ridu, kuid praeguseks on siiski suurem osa õpetajakohtadest täidetud. Samas astub mitmel pool klassi ette hulk ilma pedagoogihariduseta õpetajaid.
Tallinna haridusamet korraldas suvel uute õpetajate leidmiseks kaks suurt värbamiskampaaniat, mis julgustas klassi ette astuma ka seni muid ameteid pidanud inimesi.
"Huvilisi tuleb väga erinevatest valdkondadest, tuleb täiskvalifikatsiooniga inimesi, kelle üle meil on kõige parem meel, sest nad saavad ilma suurema lisatoeta minna 1. septembril klassi ette, aga rõõm on olnud näha, et tuleb ka karjääripöörajaid," rääkis haridusameti värbamisjuht Annely Tank.
Tank lisas, et koolidesse oodatakse ka neid, kel pedagoogipabereid esialgu ette näidata pole.
"Õpetajaks on võimalik tulla ka tööle tähtajalise lepinguga ehk tullagi muu ala kõrgharidusega ja siis juba tasandada, mis on parasjagu puudu. Lihtsalt see didaktika vajab järeleaitamist, kui täiskvalifikatsiooni ei ole ja see on meie ühine töö neid aidata," ütles Tank.
Praeguse seisuga pakutakse Tallinnas tööd veel 187 pedagoogile, eriti tuntakse puudust tugispetsialistidest.
"Siin ma küll kasutaks juhust teha üleskutse kõigile inimestele, kel on logopeediline haridus, kes suudaksid töötada sotsiaalpedagoogina, toetada hariduslike erivajadustega õpilasi. Neid inimesi me vajame mitte ainult ülemineku kollektiivides, aga me vaatame pilti tervikuna üle terve Tallinna," rääkis Tank.
Ka Tartus astub sel aastal klassi ette umbes viiendik õpetajaid, kes pedagoogiks alles õpivad.
"Võrreldes teiste piirkondadega, kus ilma kvalifikatsioonita õpetajad ei ole ka hetkel omandamas kvalifikatsiooni, siis Tartul ülikoolilinnana on see privileeg, et enamus nendest õpetajatest, kel kvalifikatsiooni ei ole, on seda omandamas. Nii et see olukord ei ole ka nii halb," ütles Tartu linna üldhariduse juht Reigo Ginter.
Pärnu linna 14 üldhariduskoolis töötab kokku ligi 560 õpetajat. Linna haridusosakonna kinnitusel on õpetajad valdavalt olemas.
Puudu on veel kümmekond õpetajat, sealhulgas näiteks kaks muusikaõpetajat, matemaatika-, füüsika- ja inglise keele õpetaja. Haridusoskonna hinnangul on kõige keerulisem leida reaalainete õpetajaid.
860 õpilasega Pärnu Ülejõe põhikoolis on kokku 70 õpetajat. Kooli direktor Margus Veri ütles, et võrreldes möödunud aastaga tuli neil selleks sügiseks leida paar õpetajat rohkem, kuid praeguseks on kõik õpetajad olemas.
Kõige keerulisem oli leida muusikaõpetajat.
"Me otsisime kuut õpetajat ja viie uue õpetajaga on tööleping sõlmitud. Reedel on veel üks õpetaja läbirääkimistelaua taga. Meil oli vaja klassiõpetajat, muusikaõpetajat, ajalooõpetajat, loodusainete õpetajat," rääkis Veri.
"(Õpetajate leidmine) on üsna keeruline, aga see on tehtav. Täna õpetajad liiguvad mitmel põhjusel – jäädakse lapsepuhkusele, seejärel pensionile, siis otsitakse paremaid töötingimusi ja loomulikult ka elukoha vahetus," lisas ta.
Margus Veri hinnangul on õpetajatööst üha enam huvitatud erialase haridusega, kuid veel õpetaja kvalifikatsioonita inimesed.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"