Eelmine kliimaminister Kristen Michal (RE) rääkis aasta alguses plaanist pakkuda meretuuleenergiale hinnapõrandat.

Hinnapõrand tähendab, et kui elektri hind langeb teatud tasemest ehk põrandast madalamale, maksab riik tootjale vahe kinni. Kui elektri hind tõuseb aga teatud tasemest ehk laest kõrgemale, maksab omakorda tootja riigile.

Kui aasta alguses rääkis Michal hinnapõranda mahust nelja teravatt-tunni ulatuses, siis augusti alguses kooskõlastusringile saadetud kliimaseaduse eelnõus plaanib kliimaministeerium seda vaid kahe teravatt-tunni ulatuses ehk poole väiksemas mahus.

ERR uuris kliimaministeeriumist, mis põhjustel selline muudatus toimus.

Kliimaministeerium vastas ERR-i päringule: "ERR-i uudises kommenteeritakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõud, mis on praegu kooskõlastusringil. See tähendab, et enne lõpliku versiooni saatmist vabariigi valitsusele kliimakindla majanduse seaduse eelnõu täiendatakse ja andmeid täpsustatakse."

"Meretuuleparkide toetusmeetme teemat käsitleb elektrituruseaduse muudatuse eelnõu, mis on hetkel kliimaministeeriumis töös. Esmalt esitatakse eelnõu vabariigi valitsusele ja seejärel saame plaane ja ettepanekuid üksikasjalikult ka avalikkusega selgitada," öeldi ministeeriumist.

Mis konkreetselt muudatuse esile kutsus, ministeerium ei täpsustanud.

Kliimaseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et toetusmeetme kulu elektritarbijale oleks 130 miljonit eurot aastas 20 aasta jooksul ehk kokku 2,6 miljardit eurot. Täpsem kulu sõltuks aga turuhindadest. Samuti lisanduks veel erainvesteering umbes kolme miljardi euro väärtuses.

Ka tuumajaama planeeriva Fermi Energia hinnangul oleks tuumaenergia turule pääsemiseks vaja sarnast hinnapõranda meedet.