Michal pakkus aasta alguses välja plaani pakkuda turule tulevatele mere- ja maismaatuuleparkidele niinimetatud hinnapõranda ja hinnalae mehhanismi.

Hinnapõrand tähendab, et kui elektri hind langeb teatud tasemest ehk põrandast madalamale, maksab riik tootjale vahe kinni. Kui elektri hind tõuseb aga teatud tasemest ehk laest kõrgemale, maksab omakorda tootja riigile.

Eestis on elektrihind madalam näiteks suvel, kui turul on palju päikese- ja tuuleenergiat. Kõrge võib elektrihind olla aga tuulevaiksel talvel, mil tarbimine on kõrge.

Toonane kliimaminister Kristen Michal lausus veebruaris Vikerraadio saates "Uudis+", et tuumaenergeetikale riik mingit sarnast toetusmehhanismi ette ei näe.

"Tuumaenergeetikale meie muidugi mingit toetusmehhanismi ette ei näe. Tuumaenergeetika on turu vastu, turule tootev üksus," Michal. Praegu on Michal saanud peaministriks.

Tuumajaama arendava Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets rääkis ERR-ile, et kuna elektriturg ei ole täiesti vaba turg, siis arvestavad ka nemad sarnase hinnameetmega.

"Paraku ei ole elektriturg tänu riiklikele sekkumistele ja toetusmeetmetele täiesti vaba. Sellepärast võtsid ka Euroopa Komisjon ja Nõukogu eelmise aasta detsembris vastu elektrituru reformi kokkuleppe. Kõik taastuvenergia ja tuumaenergia investeeringud alates 2026. aastast peaksidki just selle hinnaturu põranda ja lae meetmega turule tulema. Seda rakendatakse universaalselt Lääne- ja Kesk-Euroopas nii tuule- kui ka tuumaenergia  projektidele. Just Rootsi eelmisel nädalal avaldas mahuka raporti, et kuidas kavatsetakse seda hinnalae mehhanismi Rootsis rakendada," märkis Kallemets.

Kallemetsa sõnul on vajaliku meetme mahtu veel vara prognoosida ning need arvutused saab teha alles kümnendi lõpus, kui on välja kujunenud juba täpsem turuolukord.

Riik on ootamatult muutnud meretuuleparkide toetamise plaani

Tuuleenergeetika hinnameetme juures tekitas aasta alguses küsimusi selle maksumus. Nimelt plaanis eelmine kliimaminister Kristen Michal veel aasta alguses kuulutada välja kaks vähempakkumist, mille järgi pakuks riik nelja teravatt-tunni ulatuses hinnapõrandat meretuuleenergiale ning nelja teravatt-tunni ulatuses maismaatuuleenergiale.

Michali plaani järgi kehtiks toetusskeem meretuuleparkidele 20 aastat. Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets lausus toona, et aastas peaks toetuseks maksma umbes 100 miljonit eurot. Kliimaministeeriumi prognoos näitas, et mida rohkem on Eestis meretuuleparke, seda kulukam on see ka maksumaksjale.

Augusti alguses kooskõlastusringile saadetud kliimaseaduse eelnõus plaanib kliimaministeerium meretuuleparkidele vähempakkumisi aga siiski vaid kahe teravatt-tunni ulatuses.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et vähempakkumiste kulu elektritarbijale oleks 130 miljonit eurot aastas 20 aasta jooksul ehk kokku 2,6 miljardit eurot. Täpsem kulu sõltuks aga  turuhindadest. Lisanduks veel erainvesteering umbes kolme miljardi euro väärtuses.

ERR-il ei õnnestunud uuelt kliimaministrilt Yoko Alenderilt teisipäeval täpsemat kommentaari meretuuleparkide toetamise plaani kohta saada.

Kallemets: tuumaenergia toetusmehhanism võib olla kuluneutraalne

Kallemetsa sõnul on täiesti realistlik, et tuumaenergia puhul oleks riigi toetusmehhanism tarbija jaoks kokkuvõttes kuluneutraalne.

See sõltub Kallemetsa sõnul suuresti aga sellest, mil määral plaanib riik ikkagi rahaliselt toetada merele tuuleparkide rajamist. Ta selgitas, et kui riik plaanib ikkagi 20 aasta vältel meretuuleenergiat niivõrd jõuliselt subsideerida, nagu talvel räägiti, siis on aastas rohkem ka selliseid päevi, kus tarbija jaoks on elekter täiesti tasuta.

Kuigi tarbijaid paneks odav elekter rõõmustama, peaks riik hinnapõranda mehhanismi järgi odavama elektrihinna tootjale aga kompenseerima.

"See ei tähenda seda, et meretuulepark ja tuumaenergia on teineteist välistavad. Ei ole nad seda ei Rootsis ega ole ka Baltikumis. Kindlasti aga, kui saab olema taastuvenergiat ning just ennekõike meretuulikuid väga pikaajalise toetusmehhanismiga ülesubsideeritud, siis mõjutab see ka seda, millist ja kui pikka toetusmehhanismi oleks vaja tuumaenergia jaoks," lausus Kallemets.

Kallemets sõnas, et lähiaastatel siiski tuumaenergia soodustamiseks riiklikke meetmeid vaja ei ole. Järgmine töömahukam etapp on tuumajaama planeerimine ning kõik need kulud plaanib Fermi Energia ise katta, sõnas ta.

Asekantsler: tuumajaama toetusi praegu plaanis pole

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ütles ERR-ile, et eraldi toetusi tuumajaama rajamiseks ja opereerimiseks riigil praegu plaanis ei ole. "Riigi tugi tuumaenergia arendamisele seisneb vastava regulatsiooni loomises," lausus ta.

"Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on kliimaministeerium teinud ettepaneku, et alates 2040. aastast peab kogu elektri tootmine Eestis olema CO2 vaba. Otseseid toetusi plaanime uue taastuvelektri toodangu turule toomiseks. Selleks toetame nii maismaatuuleparkide kui ka meretuuleparkide rajamist," lisas uiga.

Kuivõrd tuule- ja päikesejaamad igal ajahetkel Eestit elektriga varustada ei suuda, peab kindla elektrivarustuse tagamiseks olema Eestis ka piisavas mahus juhitavaid võimsusi.

"Vajadusel töötame välja juhitava võimsuse tagamiseks vajalikud konkurentsipõhised vähempakkumised. Kõik jaamad, mis varustuskindluse vajadustele vastavad, saavad neil vähempakkumistel osaleda. Praegu on meie juhitava võimsuse vajadus 1000 megavatti, 2035. aastaks suureneb see prognooside kohaselt 1200 megavatini. Põhilisteks kriteeriumiteks on tööaeg, üles ja alla reguleerimise kiirus ning 2040. aasta vaates ka võimekus CO2 vabalt elektrit toota," ütles Uiga.

 "Kogu võimsuse vajaduse osas ei ole kriteeriumid samad. Vajame selle 1200 megavati võimsuse sees nii kiirelt üles ja alla reguleeritavaid jaamu kui ka nii-öelda baasvõimsust. Tuumajaama panus sellesse sõltub sellest, millist tehnoloogilisest võimekust suudetakse pakkuda," lisas ta.