21. sajandi suurte väljakutsete vastuseks peetakse tihti kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Nutikatest linnadest tehisintellektini lubavad tehnoloogilised imed meile paremat homset. Taolises tehnoloogilises optimismis peitub paraku varjatud kulu, mis jääb sageli tähelepanuta.

Nimelt vajab kõrgtehnoloogiliselt arenenud tuleviku ehitamine tohutult energiat ja haruldasi loodusvarasid, nagu näiteks koobalt liitiumioonakudes, haruldased muldmetallid tuulegeneraatorites ja nutikates süsteemides. Meie janu uuemate, üha kiiremate ja tõhusamate tehnoloogiate järele on planeedile suur koormus. Seejuures tehakse suur osa räpasest ressursside kaevandamise ja ringlussevõtu tööst meie silme alt ära, arengumaade sageli kohutavates töö- ja keskkonnaoludes.

Kõrgtehnoloogiliste lahenduste koormus planeedile ei ole aga saanud probleemi tõsidusele vastavat kõlapinda. Igasugune kriitika sildistatakse kõrgtehnoloogia evangelistide poolt tagurlikuks ja tehnofoobseks. Näib, et avalikus diskursuses on vaid kaks valikut: on need, kes viivad meid julgelt (ja pimesi) kõrgtehnoloogilisse tulevikku, ja siis need teised, kes tahaksid inimkonna koobastesse tagasi viia.

On tõsi, et skaala teises otsas paiknev lihttehnoloogia ei suuda vaatamata oma paljudele eelistele tänapäeva mahukaid väljakutseid eraldiseisvalt lahendada. Samal ajal kaotame oma pöörastes püüdlustes aina uuemate innovaatiliste lahenduste poole sageli lihtsate ning seejuures ajahambale vastu pidanud tehnoloogiate tõhususe ja vastupidavuse.

Nii toimib hoolikalt kavandatud hoone, mis maksimeerib loomulikku päevavalgust alati paremini kui kõige arenenum nutikas valgustussüsteem. Ka kõige nutikam tuvastus- ja salvestussüsteem metsas –näiteks need, mis on paigaldatud Kreeka metsadesse põlengute varajaseks tuvastamiseks – ei suuda kvaliteedilt võrdväärselt asendada teadmisi ja kogemusi metsa haavatavuse ning tervise kohta, mille on omandanud metsavaht, kes tunneb ala lapsepõlvest saadik.

Tasubki meeles pidada, et paljudes sektorites ei põhine kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt alati efektiivsel ja tõenduspõhisel tulemuslikkusel, vaid pigem kiireloomulistel majanduslikel huvidel.

Arutelu selle üle, milliseid tehnoloogiaid vajame, ei ole aga suunatud tehnoloogia täielikule tagasilükkamisele, vaid meie ja tehnoloogia suhte kriitilisele uurimisele. Vajame "kesktehnoloogia" või "mõõduka tehnoloogia" lähenemist, mis ühendaks kõrg- ja madaltehnoloogia parimaid elemente.

Näiteks on inspireeriv OpenBionicsi ja teiste sarnaste projektide lähenemine, milles arendatakse proteesidele ja eksoskeletidele avatud lähtekoodiga disaine. Jagades disaine internetis ja optimeerides neid odavate, kergesti hangitavate materjalide jaoks, loob OpenBionics lahendusi, mis võivad muuta abivajavate inimeste elu kogu maailmas. Kõrgtehnoloogilisi tööriistu nagu 3D-printimine ja avatud disaini tarkvara kombineeritakse lihttehnoloogilise disaini loogikaga, mis hõlmab parandatavust ja kohandatavust iga kasutaja vajadustele.

Sarnaselt kasutavad põllumehed, insenerid ja teadlased kogukondadest nagu L'Atelier Paysan Prantsusmaal, Farm Hack USA-s ja Tzoumakers Epirusel kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate võimalusi, et dokumenteerida ja jagada teadmisi, kogemusi ja tavasid leebete, vastutustundlike ja väikesemahuliste põllumajandustehnoloogiate kohta, mida nad kohalikult kasutavad.

Veel üks inspireeriv näide on Kopli 93 kogukonnakeskus Tallinnas, kus vanas kultuurimajas asuv kogukonnakeskus toob kokku traditsioonilised meetodid ja uuenduslikud tehnikad nagu näiteks permakultuur ja kogukonna ühisvaral põhinev tootmine. Kogukonna liikmed saavad nii parandustöökojas, kogukonnaaias kui ka linna esimeses õppemesilas tegeleda käelise tegevuse, loomingu ja uute oskuste arendamisega, mis arendab kogukonna säilenõtkust, et olla valmis mis tahes olukordadeks.

Tulevikku vaadates vajame rohkem just selliseid algatusi, mis esindavad keskteed tehnoloogilise ületarbimise ja tehnoloogia eiramise vahel. Seades fookusesse avatuse, kaasamise ja jätkusuutlikkuse pakub kesktehnoloogiline lähenemine maailmale, mis on ühtaegu kõrgtehnoloogiline ja inimlik, ka lootust. Mustvalge mõtlemine, milles vastanduvad elukvaliteet ja planeedi tervis, on vale, sest kombineerides leidlikkust ja hoolt, on meil mõlemad. 

Kahjuks ei ole selline lahendus lihtne ega juhtu iseenesest, kuid erinevalt kõrgtehnoloogia valelikest lubadustest on see valik, mille saame teha oma elu jaoks, selle asemel et ohverdada tulevased põlvkonnad erinevatele kõrgtehnoloogia usukuulujatele.

Liigse tarbimise ja meeleheite ajastul pakub kesktehnoloogia lootuse narratiivi, mis põhineb ühist hüvangut silmas pidades tasakaalul, säilenõtkusel ja hoolimisel, mitte tühjadel lubadustel innovatsioonist ja piiramatust kasvust. Hoopiski see võib olla kõige innovaatilisem idee.