Kas saaksite rääkida varasematest projektidest, mida Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on Eestis rahastanud? Milline on olnud nende mõju?

Eestis töötamisest alates oleme siia investeerinud ligi miljard eurot. Oleme investeerinud erinevatesse sektoritesse. Pangandusse, tootmisse. Praegu on üks meie suur prioriteet rohemajandus. Me liigume üha enam täpsemalt suunatud investeeringute poole nagu finantsturu arendamine ja rohemajandus. Aga oleme palju panustanud riigis toimunud reformidesse ja need on läinud edukalt.

Kui vaadata Eesti majanduse langust viimasel kahel aastal, siis millist rolli näeb EBRD endal Eesti majanduskasvu toetamises?

Esiteks on majanduslangus seotud paljude erinevate mõjuritega. Majanduses oli 2022. aastal suur inflatsioon. Aga on ka geopoliitilised faktorid – Venemaa lähedus, sõda Ukrainas, olukord energeetikas. Meie roll selles keskkonnas on jätkata investeeringuid Eestisse ja aidata tekitada kindlust välisinvestorites.

Seepärast oleme olnud aktiivsed finantsturgudel, toetanud aktsiaemissioone, börsile minekut, tegutsedes ankurinvestorina, näitamaks meie usku majanduse tugevusse ja tekitamaks usaldust ka teistes investorites. Me näeme seda kui olulist rolli praeguses olukorras, kui valitseb geopoliitiline ebakindlus ja regioonis on pinged.

Nagu ütlesin, oleme aktiivsed ka energeetikasektoris, et tagada energiavarustuskindlus. See on valitsuse üks prioriteet. Toetame investeeringuid
taastuvenergiasse. Energiavarustuskindluse tagamine on üks meie suuri eesmärke riigis.

Kas teil on plaanis toetada ka erinevaid tööstussektoreid, mille olukord Eestis on viimastel aastatel halvenenud?

Meie tegevus põhineb nõudlusel. Kõik sõltub potentsiaalsete klientide vajadustest. Aga oleme valmis rahastama ka investeeringuid tööstussektorisse. Muidugi püüame alati rõhutada ka süsinikuheitmete vähendamist ja keskkonnasõbralikkust, sest see on üks meie prioriteet. Aga saame toetada ka ettevõtete sellesuunalisi arenguid.

Energiasäästlikkus ja taastuvenergiasektor – kuidas teie näete selle arenemist Eestis? Kus näete selles EBRD rolli?

Me näeme taastuvenergial suurt potentsiaali, tuuleparkidel maismaal ja merel ning samuti päikeseparkidel. Alustame olukorras, kus Eesti sõltub paljuski endiselt põlevkivielektrist, millel on suur süsinikuheide. Seega on pikk tee minna. Me oleme investeerinud Enefit Greeni ja soovime teha koostööd aktsionärina, aga ka investeeringute rahastajana. Tean nende ambitsioonikat plaani investeerida tuuleparkidesse.

Oleme teinud investeeringuid ka erasektorisse, taastuvenergiafirmadesse nagu Sunly möödunud aastal. Näeme seal suurt potentsiaali, arvestades nende plaane, aga ka vajadust sõltumatu energiaallika järele vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele.

Palju tööd on ees hoonete energiatõhusamaks muutmisel. See on keerukam, sest omanikering on lai. Üks meie hea koostöö näide on Leedus, kus riigi seadusandlus soodustab sellist tegevust. Me tahaksime investeerida hoonete energiatõhususse, sest see on kasulik tarbijatele, elanikele, sest nad säästavad raha. Ja loomulikult oleks see hea ka riigi energeetikaolukorrale.

Mis muudab meretuulepargid pankadele vastuvõetavaks? Kus te näete Balti riikides selles vallas raskusi, aga ka võimalusi? Kui vaadata globaalselt, siis mõned meretuuleparkide projektid on seisma pandud ja on raskustes äriliste eesmärkide saavutamisel.

Raskusi on olnud, aga me näeme suurt potentsiaali. Mullu investeerisime Poolas regiooni esimesse meretuuleparki. See on hea näide, mida saab teha. Sellel tehnoloogial on potentsiaal. Merel on tuul stabiilne, aga pole ka probleeme inimestega, kes kodu lähedale tuulikuid ei taha. See on hea võimalus ja me näeme selles potentsiaali. Tehnoloogia on edasi arenenud, hinnad on langenud. Näeme siin võimalikku tulevikuinvesteeringute kohta.

Trend, et investeeringuid valitakse vastavalt keskkonnasõbralikkusele – kas see liigub ainult ühes suunas või saab see vahel ka ärile kahjulik olla, kui pikema aja peale ette vaadata? Rohepööret alustati suure optimismiga, aga viimasel ajal on olnud ka tagasilööke, ka Euroopa Parlamendi poliitika arengutes. Kas kliimasõbralikkus on alati ärile hea?

Arvan, et pikemas perspektiivis on see väga oluline suund. Meiegi näeme, mida maksab kliimaeesmärkide saavutamine. Majandust keskkonnasõbralikumaks mitte muuta oleks suur viga, sest kliimamuutusel on hind. Me näeme, kuidas kliimamuutused põhjustavad looduskatastroofe. Mitte midagi tegemise hind oleks palju kõrgem kui tegutsemisel.

Aga loomulikult pole rohepööre lihtne. Me oleme hakanud nägema reaktsioone, sest teatud tegevustele on avaldatud mõju. Aga arvan, et riikide pikaajalise konkurentsivõime ja kestlikkuse jaoks on muutused hädavajalikud.

50 protsenti meie investeeringutest peavad olema keskkonnasõbralikud. Viimastel aastatel oleme selle eesmärgini jõudnud ja ka jätkame, sest meie arvates on see konkurentsivõime jaoks oluline Euroopa Liidu riikidele, tööstusele
pikemas perspektiivis.

Kas usute, et Eesti on piisavalt ambitsioonikas, et võtta ette projekte, millega muuta meie majanduse kurssi?

Ma arvan, et suund on selge. Otsustav tegutsemine on väga oluline. Eesti saab kasu ka Euroopa Liidu liikmesusest, kuna Euroopal on selge eesmärk. Aga lisaks on ka suunatud toetused, näiteks Taaste- ja Vastupidavusrahastu RRF keskkonnasõbralikeks investeeringuteks. Arvan, et meil on olemas erinevad komponendid, millega muutused siin riigis edukalt läbi viia.

Te mainisite Poolat, kus juba toetate meretuuleparkide rajamist. Aga hiljuti möödus Leedu Eestist SKP arvestuses. On tekkinud tunne – eestlaste jaoks üsna häiriv –, et meie lõunapoolsed sõbrad ja naabrid teevad midagi meist paremini. Kas teilegi on jäänud selline mulje või teate seda eduvalemit, mis iseloomustab leedulasi, kelle majandus areneb selgelt kiiremas tempos kui Eestil?

Minu meelest on Eesti jaoks väga positiivne, kui Leedu areneb üha kiiremini, sest Balti regiooni areng on tähtis. See on positiivne, seda ei peaks võtma negatiivsena.

Emotsionaalselt on see raske.

Eesti on näidanud eeskuju ja nüüd on Leedu Eestilt õppinud, näiteks arendades rahandust, kõrgtehnoloogiat, innovatsiooni. Olen veendunud Eesti suutlikkuses
jõuda taas majanduskasvuni. Tehnoloogiasektoris oli areng väga kiire. Teil on väga suur potentsiaal ja usaldusväärsus selles vallas. Tugevad oskused, kõrgelt haritud elanikkond. Olen veendunud, et majandus pöörab kasvule ja Eesti on taas edukas. See, kuidas riik on 30 aastaga muutunud, on hämmastav.

Kui vaadata praegust investeerimiskliimat Baltimaades, siis hiljuti läks hiigelinvesteering Eestist Lätti. Kas ütleksite, et kolme Balti riigi investeerimiskliima on erinev vastavalt teie teadmistele?

Ei, ma arvan... Loomulikult on erinevusi. Poliitilised traditsioonid, poliitiline keskkond. Igal riigil on oma spetsiifika, ajaloolised eripärad. Aga on ka sarnasused. Arvan, et Eesti ettevõtluskeskkond on väga konkurentsivõimeline, väga hea ja sujuv. Olen siin palju kuulnud, kui kiiresti saab asutada ettevõtte – 15-20 minutiga. Maksusüsteem on väga lihtne ja läbipaistev. Otsuste tegemine käib kiiresti võrreldes vana Euroopaga.

Arvan, et ettevõtluskeskkonna mõttes on riigi konkurentsivõime hea ja üsnagi sarnane teiste Balti riikidega.

Kuidas kirjeldada kommertspankade konkurentsimaastikku Baltimaades? Rootsi pankadel on siin oluline turuosa. Kuidas seda võrrelda näiteks Lääne-Euroopa riikidega, kus seis panganduses on mitmekesisem?

Tõepoolest, see on oluline. Kolm panka katavad väga suure osa turust, aga konkurents on endiselt olemas ka nende kolme panga vahel, aga lisaks neile
on turul vähe osalejaid. Arvan, et teistes Euroopa riikides pole paljude pankade turul tegutsemine tingimata positiivne. Kontsentreeritus võiks olla suurem.

Üks probleem on muidugi see, et pangad on välisriikide omandis. Aga nende roll majanduses on olnud positiivne. Teil on väga stabiilne ja tugev pangandussüsteem, mis on suutnud kriiside ja raskustega toime tulla. See on pigem positiivne.

Kui kauaks EBRD Eestisse jääb?

See sõltub Eesti arengust. Meie põhimõte on, et investeerime, kuni saame midagi lisada. Kui seda lisa ei tule ja meid enam ei vajata, siis ei peaks me erasektorile vahele segama. Seepärast keskendumegi praegu erasektori rahastamisele, kapitaliturgudele, rohemajandusele, kus on suur lisandväärtus.

Täna hommikul vestlesin pangandustegelastega, kes hindavad kõrgelt meie panust nende tegevuse finantseerimisel. Oleme kahe aasta tagusega võrreldes oma tegevust laiendanud. Me arvame, et suudame majandusele midagi lisada ja jätkame seda.

Räägime Ukrainast. Kuidas on sõda mõjutanud teie tegevust Ukrainas?

Me oleme laiendanud oma tegevust Ukrainas. Ka enne sõja algust tegime sinna investeeringuid. Möödunud aastal investeerisime sinna 2,1 miljardit eurot. Laiendame tegevust ja meil on ka osanike garantiid, sest panga jaoks on alati keeruline investeerida sõjaolukorras, kui sinu investeering võib üleöö hävida.

Ja alles möödunud aasta lõpus nõustusid aktsionärid andma meile lisakapitali, et jätkata investeeringuid Ukrainas samas mahus ja toetada neid ka sõjaperioodil.

Oleme investeeringutes teinud ka väikesi muudatusi. Tegeleme rohkem infrastruktuuriga, energeetikasektoriga, aitamaks neil jätkata infrastruktuuri teenustega, tagades elektri, kütte, rongiliikluse ja maanteetranspordi. Teeme seda koostöös erasektoriga.

Arvestades, millist ülesehitustööd Ukrainas vajatakse, kas on ettevalmistamisel ka uus Marshalli plaan ja milline on EBRD roll selles plaanis?

On olnud palju arutelusid, kuidas valmistuda ülesehituseks. Oleme sellele mõelnud ja seetõttu kaasasime ka rohkem kapitali, et olla valmis tegema investeeringuid ülesehitustöösse.

Esialgu on oluline, nagu oleme rääkinud viimasel kahel aastal, toetada Ukrainat just praegu, sest mida suurem on see toetus, et hoida infrastruktuur töös ja taastada see, mis hävitati, seda vähem tuleb hiljem uuesti üles ehitada.

Väga tähtis on toetada praegu, sest hoides majandust toimimas – lisaks sõjalisele toetusele, mida on suures mahus teinud ka Eesti –, majandust toimimas hoidmine on tähtis, et riik saaks elus püsida ja et riigil oleks oma vahendid, rahastamaks sõjalist tegevust. See on mitmetahuline probleem. Aga lisaks on oluline ülesehitustööks valmistumine ja kahtlemata on EBRD-l selles oluline roll.

Mis teie arvates on umbkaudne investeerimissumma, mida vajatakse Ukrainas, vaadates hävingut, mida juba praeguseni on tekitatud?

Väga raske on midagi oletada, sest häving jätkub iga päev. See summa aina kasvab. Ilmselt kõige täpsem on Maailmapanga hinnang, kui pakuti 400 miljardit eurot või dollarit. See on hiigelsuur summa. Muidugi on see teoreetiline. Oleneb, millal seda vajatakse, milline on ülesehitustöö ulatus. Aga suurusjärk on selline.

Kas näete poliitilist tahet ja mehhanisme, et selline summa ka leitaks?

Ma arvan, et oleneb olukorrast. Rahuajal, kui sõda on läbi, siis lisanduvad ka investorid erasektorist. See ei pea olema ainult avaliku sektori raha. Ei saagi olla. Aga kõik oleneb olukorrast. Mulle avaldab muljet, kui suurt toetust saab Ukraina ka praegu.

Tean, et olukord USA-s on keeruline ja loodan positiivset tulemust, et Kongress hakkab tegutsema. Aga Euroopa Liidu toetus on suur ka majanduse vallas, eelarves. Loodan, et toetus jätkub. Nagu ütlesin, on see oluline, et aidata Ukrainal vastu pidada ja tagada julgeolek, Euroopa poliitiline julgeolek.