Kaitsepolitsei tuvastas ühisoperatsioonil kümne riigi teenistustega, et GRU alluvuses olev sõjaväeosa 29155 on loonud kübervõimekuse ning alates 2020. aastast sooritanud küberründeid nii Ukraina kui ka NATO ja EL-i riikide, sealhulgas Eesti, vastu, teatasid kaitsepolitsei, PPA ja prokuratuur.

Keskkriminaalpolitsei viis riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kriminaalmenetluse, milles tuvastati, et sama üksus pani 2020. aastal toime rünnakuid Eesti riigiasutuste vastu. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati kolm GRU ohvitseri, keda on alust rünnakutes kahtlustada: Yuri Denisov, Nikolay Korchagin ja Vitali Shevchenko.

"Esimesed niidiotsad ja kahtlustatava tuvastasime juba uurimise varajases etapis, mis võimaldas meil koostöös teiste ametkondadega tõkestada suurema kahju ja leviku," rääkis küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

Riigiprokuratuur taotles Harju maakohtult kolme Eesti rünnakutega seotud kahtlustatava vahistamist. Harju maakohus nõustus taotlusega ja andis välja tagaselja vahistamismäärused.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on kolm meest kuulutatud vahistamismääruse alusel rahvusvaheliselt tagaotsitavateks. "Kuigi kahtlustatavad asuvad praegu teadaolevalt Venemaal, tähendavad rahvusvaheline tagaotsimine ja vahistamismäärused seda, et Venemaalt välja reisides saadab neid reaalne oht, et mõni riik peab nad kinni ja annab Eestile kohtu alla andmiseks välja," ütles riigiprokurör Vahur Verte.

Kaitsepolitsei jagas rahvusvaheliste partneritega ühisoperatsioonis vastastikku uurimise eri faasides olulist uut ja lisainfot, mis teavet täiendas – eriti selles osas, mis puudutab ründe korraldanud küberüksust. Ka Eestis tuvastatud kahtlustatavate eest on USA välja pannud 10 miljoni dollari suuruse pearaha, teatasid asutused.

Antud GRU sõjaväeüksus on vastutav riigipöördekatse, sabotaaži- ja diversioonioperatsioonide ning mõrvakatsete eest Euroopas. Sõjaväeüksuse alla loodud küberründevõimekus kujutab ohtu Eesti riiklikule julgeolekule, märkisid asutused.

"Küberoperatsioonid nii sabotaažiks, luureandmete hankimiseks või infooperatsioonide läbiviimiseks on Vene Föderatsiooni sõjalise doktriini järgi oluline hübriidsõja komponent. Kaitseme Eesti riiklikku julgeolekut ka küberruumis ja paljastame lisaks füüsilistele spioonidele ka küberluurajaid," kommenteeris kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.

29155 on jätkanud Eesti riigivõrkude ja teiste riikide vastast tegevust. Tänu KKP, KAPO ja RIA (CERT-EE) koostööle küberturvalisuse tagamisel on õnnestunud ründed tuvastada ja tõkestada, lisasid asutused.

2020. aasta novembris tabasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi küberrünnakud. Kurjategijad pääsesid ligi serveritele, ent mitte riigisaladustele. RIA tuvastas kolm kuritegelikku rünnet Eesti riigi IT-taristu vastu, millest üks puudutas ka välisministeeriumi haldusala välisveebi ja servereid ning nendes paiknevaid teenuseid.

Eesti omistas esmakordselt, välisministeeriumi juhtimisel, need küberrünnakud GRU-le