"Jah, ta on sellise avalduse teinud ja ma saan seda kinnitada," ütles Reformierakonna peasekretär Timo Suslov reedel ERR-ile küsimuse kohta Kallase riigikogust lahkumisest.

Tema sõnul on Kallase riigikogust lahkumise põhjuseks halvenenud tervis.

Küsimusele, kes on Kallase asendusliige, vastas Suslov, et nimekirjas on järgmine Pärnu abilinnapea Irina Talviste, aga tema on öelnud, et ta praegusel hetkel riigikokku ei tule. "Ja siis järgmine on Jüri Jaanson," lisas Suslov.

Reformierakonna saadetud pressiteate kohaselt on Kallas üldse otsustanud lõpetada oma pikaaegse poliitilise karjääri.

"See ajastu, mille oleme koos läbi käinud, ei ole mitte vähe oluline. See on kujundanud Eesti Vabariigi ajaloost palju suurema osa, kui oleksime 25 aastat tagasi ette kujutanud. Viied võidetud valimised, viis meie poolt juhitud valitsust. Hoiame seda Eestit sellisena, nagu oleme vorminud. See on seda väärt," ütles Siim Kallas oma pöördumises, milles ta teavitas reede hommikul oma taandumisplaanist Reformierakonna liikmeid. 

"Ma ei plaani poliitikast taandumise järel liberaalset ideoloogiat jätta. Annan praegu lihvi peatselt ilmuvale raamatule liberaalse poliitika ajaloost, inimestest ja ideedest," lisas Kallas.

Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles pressiteate vahendusel, et Kallas on pannud aluse Reformierakonnale ning mitu aastakümmet töötanud selle nimel, et Eesti oleks vaba, tugev ja edumeelne riik. 

"Tema panus Eesti riigi ehitamisse ja juhtimisse on olnud sisuline ja märgiline. Ning tema pühendumus ja kirg poliitika vastu on olnud eeskujuks ning innustanud aastate vältel paljusid hakkajaid inimesi poliitikasse tulema. Taasiseseisvunud Eesti edulugu on paljuski ka Siim Kallase elutöö ning ta on olnud üks peamisi eeskõnelejaid nende liberaalsete väärtuste ja vabaduste eest, mille üle saame Eestis uhkust tunda. Südamest aitäh, Siim!" avaldas Pillak.

Siim Kallas asutas Eesti Reformierakonna koos mõttekaaslastega 13. novembril 1994. aastal ning juhtis erakonda kümme aastat. Enne poliitikasse tulekut oli ta Eesti Panga president ning juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni käibelevõttu. Kallas on aktiivselt osalenud Eesti riikluse taastamisel ning olnud Eesti peaminister, rahandusminister ja välisminister. 2004. aasta mais sai Siim Kallasest Euroopa Komisjoni liige ning alates sama aasta novembrist Euroopa Komisjoni asepresident kuni 2014. aastani. Alates 2019. aastast on Kallas olnud riigikogu liige. Ka pärast aktiivsest poliitikast taandumist jääb Kallas Reformierakonna auesimeheks.

Viimastel riigikogu valimistel sai ta Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa valimisringkonnas kandideerides 7393 häält.