"Kurbusega pean teatama, et mu kallis isa Siim Kallas, suri täna öösel," kirjutas tema tütar Kaja Kallas laupäeva hommikul sotsiaalmeedias.

Siim Kallas oli aastatel 2002–2003 Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni esimene eestlasest liige ja komisjoni asepresident. Eesti valitsuses on ta töötanud välisministrina (1995-96) ja rahandusministrina (1999-2002).

Kallas on valitud viiel korral riigikokku (VIII, IX, X, XIV ja XV riigikogu koosseisu).

Kallase peaministriaega (28.01.2002 - 10.04.2003) jäid Eesti jaoks kaks määrava tähtsusega välispoliitilist otsust. 2002. aasta novembris sai Eesti NATO Praha tippkohtumisel kutse alustada alliansiga liitumise kõnelusi. Sama aasta detsembris lõpetas Eesti läbirääkimised Euroopa Liiduga ühinemiseks, öeldakse valitsuse avaldatud nekroloogis. Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga jõudis lõpule 2004. aastal. 

Kallas asus pärast Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist cum laude rahanduse ja krediidi erialal 1975. aastal tööle ENSV rahandusministeeriumisse, olles astunud eelnevalt Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse (1972-1990).

Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta ajalehes Edasi koos Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titmaga Isemajandava Eesti (IME) ettepaneku, millega kutsuti üles ENSV majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta esmalt Eesti Panga president (1991–1995), juhtides krooni käibelevõtmist ja 1992. aasta rahareformi ettevalmistamist.

Kallas oli üks Reformierakonna asutajaid 1994. aastal ning selle kauaaegne esimees.

Euroopa Komisjonis täitis Kallas oma esimesel ametiajal ka administratsiooniala voliniku kohta, saades tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse kavandaja ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010–2014 juhtis ta üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti vastuvõtmist 2013. aastal, mille tagajärjel kasvas üle-euroopalise transpordivõrgustiku rahastamine neli korda.

Pärast Euroopa Komisjonist lahkumist kandideeris Siim Kallas 2016. aastal Vabariigi Presidendiks. Aastatel 2017–2019 oli ta Viimsi vallavanem ning 2019. aastal naasis Riigikokku. 2024. aasta septembris lahkus Kallas Riigikogust ja aktiivsest poliitikast.

Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio legendaarse mälumängusaate "Mnemoturniir" toimetaja ja saatejuht. 

Kallas on avaldanud raamatuid majandusest, poliitikast, liberalismist ja Euroopa Liidust. Tema kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Turumajandus ehk kodanike riik", "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", "Eduard Alver. Tema aeg ja inimesed", "Mina. Siim Kallas", "Liberalism: ideed ja poliitika", "Torupill ja nuga. Alverite saaga". 

Siim Kallast tunnustati 2003. aastal Riigivapi II klassi ja 2015. aastal Riigivapi I klassi teenetemärgiga. 

Siim Kallas sündis 2. oktoobril 1948 klarnetisti-saksofonisti Udo Kallase ja tema abikaasa Rita (neiupõlvenimi Alver) peres Tallinnas. Tema vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver, oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem.

Kallas on lõpetanud 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal erialal aspirant.