Selline otsus eemalduda poliitikast – mis selle eeskätt tingis?

No aeg sai täis. Sai juba mõnda aega mõeldud, et las nüüd teised teevad. Riigikogu töö spetsiifika on ka teistmoodi ja ega muud polnudki. Mina olen elu aeg olnud täitevvõimu mees, ma olen kogu aeg olnud mingisuguses juhtivas ametis. Ja juhtivad ametid on nooremate jaoks, nii et sedapidi ka… Igasugune loogika viis sinna, et nüüd aitab küll.

Kuidas te hindate seda aega, mil te lõpetate? Mis toimub praegu maailmas, Eestis ja Reformierakonnas? Kuidas seda hinnata? Et vaat – sel hetkel ma tulen ära, mis ma nüüd arvan, mis asja ma endast maha jätan?

Ilus on öelda, et väljakutsed jäävad maha, eks ole. Ja jäävadki väljakutsed maha ka, aga ma hakkaksin põhimõtteliselt teisest otsast pihta. See, mis mina olen läbi elanud riigikogu liikmena ja kõikvõimalikes muudes ametites, on olnud uskumatu – uskumatu turbulents ja uskumatu aeg, kus ma saan ainult olla väga rahul sellega, et see nii oli. Aga tegelikult on asi selles, et iga aeg annab uued väljakutsed. Iga aeg nõuab uusi inimesi ja nii nagu Švejkiski on öeldud, et suur aeg nõuab suuri inimesi.

Aga tavaliselt on ju nii, et noorusajal oli rohi rohelisem ja lumi sügavam. Kas teie hinnangul praegustel hullumeelsetel aegadel meil Eestis jagub piisavalt suuri inimesi?

Peab jaguma! Ikka leidub, ikka leidub, see lihtsalt ei saa teisiti olla, see lihtsalt tuleb ja kombineerub. Võtke muud valdkonnad – kultuur, võtke tehnoloogiavaldkond – kogu aeg tuleb uusi inimesi, kogu aeg tuleb uusi ideid ja mõtteid ja tehakse. Nii et see on omamoodi looduslik paratamatus, et just nii on.

Ma pressiks veel seda poliitikateemat. Mismoodi teie olete rahul, et Reformierakond on selline, nagu ta praegu on ja mis väljakutsed on sellel erakonnal ees?

Hakkama saada! Reformierakonnal ei ole ju põhjust kurta – kui sul on riigikogus 39 kohta, siis veel paremat resultaati ei ole võimalik saada. Keegi meist 1994. või 1995. aastal (kui Reformierakond loodi – toim.) ei mõelnud, et tuleb selline aeg, kus võidetakse järjest viied valimised ja moodustatakse valitsused ja nii edasi. Nii et Reformierakond võib oma ajalooga olla ikka päris rahul. Aga see tähendab loomulikult seda, et valvsust ei tohi kaotada ja uued väljakutsed…. Teised mõtlevad ka, teised punnitavad ka, et nendel oleks ka oma variant pakkuda. Nii see elu tavaliselt käib. Aga põhimõtteliselt on Reformierakond ikka hästi hakkama saanud.

Teie noorusajal oli põhiline tegelane [Edgar] Savisaar. Savisaart enam ei ole. Kes siis nüüd võiks olla Reformierakonna kõrval põhitegija?

Ma ei tea, kas siis alati peab seda põhitegijat nii selgelt välja tooma. Savisaar ei olnud mitte niivõrd põhitegija, vaid ta oli väga koloriitne tegija, ta mõjutas väga palju poliitikat ja kujundas väga palju poliitikat, aga eks tema kõrval olid ka teised. Olid teised poliitikategelased ja eks täna on samamoodi. Ma arvan, et uued ajad toovad uued inimesed. Ma ei oskagi nii küsimust püstitada, et oleks sinna mingisugust tugitala vaja, kes oleks alternatiiv Reformierakonnale. Ma arvan, et see alternatiiv võib väga hästi tulla kuskilt hoopis mujalt.

Mis siis plaan on?

Minul või? (naerdes)

Ma vaatan, et sandaalid on jalas, muru on pügatud. Mis edasi saab?

Tegelikult ma võin raporteerida, et mul on üks käsikiri valmis. Kuna siin … kuidas ma ütlen… et siin poliitiline partner või poliitiline oponent riigikogus sajatas, et mis asi see liberalism on ja et see on täiemahuline kuritegu, siis mina võtsin kätte ja kirjutasin raamatu sellest, mis asi see liberalism siis on.

See on nüüd valmis, see tuleb siin kuskil sügisel välja, äärmiselt huvitav oli. Ma ise ka niimoodi süsteemselt ei mõelnud kogu selle asja üle, aga kui sa ikka hakkad seal John Locke'ist peale ja kõikidest nendest, juba brittidest… Sellega ma olen tegelenud ka siis, kui ma olen riigikogus olnud ja see on pakkunud mulle väga palju rahuldust. Ja nüüd on see hetk, kus ma eile sain kätte käsikirja ja asusin seda juba tegelikult öösel lugema. Aga varsti on see üle loetud ja siis ta läheb trükki ja siis ta tuleb raamatuna välja. Nii et jälle punkt [kirjas].

Siis saab vist varsti juba ilmselt kohtuda raamatuesitlusel. Aga lisaks neile, kes sõimavad liberaliste on ju ka need, kes siiamaani on veendunud, et te ikkagi olete majanduskurjategija. Kas sellist raamatut ei tule, kus kogu tõde kümne miljoni kohta?

(Naerdes) Ei tule.