Räpina aianduskool on tänavuse viinamarjasaagiga rahul, sest eelmisel aastal ei olnud peaaegu midagi, mida korjata.

"Võrreldes eelmise aastaga on väga hea, sest eelmise aasta kevadkülm võttis kõik õied ära, siis me saime ainult maitsta. Sellel aastal oli ka maikuu kevadkülm, mis võttis õied ära, aga ikkagi taastus. Meil ongi homme siin viinamarjakorje ja vaatame, kui palju saaki tuleb. Näha on, et kõige kehvem ei ole, aga ei ole ka kõige parem," rääkis Räpina aianduskooli puuviljanduse õpetaja Epp Säga.

Tartumaal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas kasvab ligi 400 viinapuud, millel viinamarjad on olenemata heitlikust ilmast samuti korjamiseks valmis.

"Pean rõhutama, et ei ole vintskemat taime kui viinapuu. Kui esimesed pungad ka külmuvad, siis ta ajab lisapungad – elutahe on nii suur. Ja nende külmade järel tuligi hästi soe periood, mis andis kõik selle jõu ja tegelikult tuli õitsemine varem kui muidu," selgitas maaülikooli emeriitprofessor Kadri Karp.

Katsejaamas aga suurt saaki ei oodata, sest tähtsam on see, milline on viinamarjade suhkrusisaldus.

"Kui viinapuu kannaks nii palju kui tahab, siis me ei saa õiget veinimarja. Nimelt, me maaülikoolis katsetame veinisorte ja siin peavad kõik marjad täpselt ühtemoodi valmima, sest meie korjame suhkrusisalduse ja hapete sisalduse järgi, mitte maitse järgi. Kui me laseme liiga suure saagi, nii nagu viinapuu ise tahaks, siis me ei saaks seda vajalikku veiniküpsust," selgitas Karp.