Trudeau kogus eelmisel nädalal läänerannikul suure osa oma 154 parlamendiliikmest koosnevast fraktsioonist, et kavandada sügisest seadusandlikku istungit.

Quebeci parlamendiliige Alexandra Mendes saabus aga omapoolse sõnumiga. "Minu valijad ei näe Trudeaud inimesena, kes peaks parteid järgmistele valimistele juhtima," teatas ta.

Trudeau kinnitas, et miski ei saa sundida teda lahkuma. "Ma ei lähe kuhugi," ütles ta reedel Montreali raadiojaamale. "Mul on võitlus, mida juhtida inimeste vastu, kes tahavad sellele riigile haiget teha, kes tahavad kahjustada meie kogukondi ja kes tahavad viia riiki suundadesse, mis on ausalt öeldes täpselt vastupidised sellele, kuhu maailm peab minema."

Trudeau veetis suve telefoni otsas, üks-ühele vestlustes—üritades parlamendiliikmeid rahustada. Suve lõpus tõmbus aga progressiivne Uus Demokraatlik Partei tagasi kokkuleppest, mille kohaselt nad toetasid Trudeau vähemusliberaale.

Ükski liberaalide parlamendiliige (sealhulgas Mendes) ei kutsunud kolmepäevasel koosviibimisel avalikult Trudeaud tagasi astuma. Polnud märke mässust. Wayne Long, ainus ametis olev parlamendiliige, kes kutsus avalikult Trudeaud tagasi astuma, koosviibimisele ei ilmunud.

Kuid eraviisiliselt tunnistavad parlamendiliikmed, et nende ringkondades on selge: ükskõik, mida peaminister pärast peaaegu üheksat aastat võimul müüb, kanadalased enam ei osta.

Neljanda järjestikuse võidu saavutamiseks oleks vaja dramaatilist pöördepunkti.

Üleriigiline meeleolu on vastupidine 2015. aastale, kui Trudeau tõi oma Liberaalse Partei võimule, neli aastat pärast katastroofilist kolmandat kohta. Tema valitsus tegutses kiiresti, et luua sooline pariteet oma kabinetis, legaliseerida kanep, käivitada riiklik lastekasvatusprogramm, laiendada lastetoetusi ja seada alus ambitsioonikale kliimaagendale.

Liberaalide järkjärguline langus asetab Trudeau pikka nimekirja ametisolevatest juhtidest, kes tulid ülemaailmsest pandeemiast välja ühe jalaga poliitilises hauas, alates endisest Ühendkuningriigi konservatiivide peaministrist Rishi Sunakist kuni Emmanuel Macronini Prantsusmaal, kes võitleb ellujäämise eest, ja Bidenini, kes suruti välja USA presidendivõistlusest.

Trudeau rivaal Pierre Poilievre ja konservatiivid juhivad riigis keskmiselt 17 punktiga - enamikes demograafilistes gruppides ja peaaegu igas piirkonnas, vastavalt 338Canada küsitluse korraldajatele.

Kuid isegi pärast aasta aega, mil ajakirjanikud on teda selle küsimusega pommitanud, pole peaministri vastus muutunud: ta pole veel valmis lõpetama.

Immigratsiooniminister Marc Miller, kes on valitsuse üks juhtivaid hääli ja peaministri lapsepõlvesõber, ütles Politicole, et fraktsioon on alla neelanud suvise kaotuse Toronto-St. Pauli piirkonnas—koht, mis on olnud liberaalide käes 30 aastat.

Ta kinnitas, et fraktsioon on Trudeau taga ühtne. "Mida me jätkuvalt kuuleme, on see, et parlamendiliikmed on valmis peaministri eest läbi seina jooksma, mis on nende lojaalsuse tunnistus," ütles Miller.

Chris Bittle, liberaalide parlamendiliige, kes sai esmakordselt valituks 2015. aastal, ütles, et partei juhtkond mõistab probleemi tuuma, mis vajab lahendamist.

"Nad mõistavad väljakutseid, millega me parteina silmitsi seisame, kuid mis veelgi olulisem, väljakutseid, millega kanadalased silmitsi seisavad. Me peame seda näitama—meie oleme need, kes taotlevad tagasivalimist," ütles Bittle.

Bittle oli osa liberaalide lainest, mis tuli võimule, kui Trudeau karismaatiline juhtimine haaras kaasa miljoneid uusi valijaid. Paljud neist parlamendiliikmetest võlgnevad talle endiselt oma töökohad.