Läti kavatseb karmistada vanemate vastutust lapse vaktsineerimata jätmise eest
Nelja-aastase poisi surm difteeriasse ajendab Läti valitsust muutma vanemate jaoks karmimaks vastutust oma lapse vaktsineerimisest keeldumise eest.
Nelja-aastane poiss põdes difteeriat nii rängalt, et tema organid ei suutnud toksiinile enam vastu panna. Nii kohutavat difteeriajuhtumit pole Riia ülikooli lastekliinikus nähtud 20 aastat. Poisi kaks õde pole küll eluohtlikus seisundis, kuid päris terveks ei pruugi nad saada.
"Üks pere jäi haigeks. Nad polnud välismaal, mis tähendab, et nad nakatusid siinsamas, Lätis. Uurisime 50 inimest, kes olid selle perega seotud – haridusasutustes, sõprade seas, pereliikmeid ja teisi. Kuid kahjuks ei õnnestunud infektsiooni allikat välja selgitada. Mida see tähendab? Kui me ei tea, kus on inimene nakatunud, tähendab see, et risk haigeks jääda on kõikjal. Need viis protsenti, kes ei lase oma lapsi vaktsineerida, võivad sattuda selle pere olukorda," lausus Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse osakonnajuhataja Jurijs Perevošcikovs.
Ühe lapse on Lätis tänavu meie seast viinud läkaköha. Ükski sel sajandil difteeria tõttu surnud lastest polnud vaktsineeritud. Lätis teevad palju kurja suunamudijad, kes sotsiaalmeedias vaktsiine maha teevad. Läti lapsi vaktsineeritakse riigi kulul 14 haiguse vastu.
"Vaktsineeritus on Lätis tegelikult hea. Pole nii, et pooled pole kaitsesüsti saanud. Meil on tõesti üle 90 protsenti, isegi 95 ja 97 protsenti sõltuvalt vaktsiinist ja vanuserühmast vaktsineeritud," lausus Läti terviseminister Hosams Abu Meri.
On teatud haigused, mille puhul ei peaks olema vanematel õigust otsustada, kas nende last vaktsineerida või mitte, leiab arstist Läti terviseminister. Lätis on vaktsineeritute osakaal suurem kui mõneski teises Euroopa riigis, kuid ometi ei piisa sellest, et ära hoida surmajuhtumeid ja raskeid haigestumisi.
"Üks võimalus on keeldumisvõimalus täielikult välistada ja jätta seadusesse, et vaktsineerimine on kohustuslik," ütles Meri.
Ikka toob surma ka koroona – eelmisel nädalal ei suudetud Lätis päästa kaheksa inimese elu.
"Eelmise hooaja andmed näitavad, et vaktsineeritutel on risk koroonasse surra viis korda väiksem kui nendel eakatel, kes polnud kaitsesüsti saanud. Viiekordne vahe," märkis Perevošcikovs.
Kuigi ka Lätis soovitatakse eelkõige vaktsineerida riskirühmi, on erinevalt Eestist kaitsesüst riigi kulul saadaval igaühele, kes soovib. Vaktsiini on piisavalt, aga vaktsineerijaid vähe.
Toimetaja: Marko Tooming