Klõšeiko hoidis mullu novembris Tallinnas toimunud meeleavaldusel üleval Palestiina-meelset plakatit väljendiga "Jõest mereni". Toona trahvis politsei teda 120 euroga ning nüüdseks on Harju maakohus leidnud, et naise plakat oli genotsiidi toetav.

Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul on selline lähenemine liialt sõnavabadust piirav.

Inimõiguste keskuse juht Egert Rünne ütles, et sõnavabadus on väärtus, mis väärib põhjalikku süüvimist kõige kõrgemal tasemel, mistõttu on keskusel väga hea meel, et riigikohus võttis kaasuse arutlusele.

"Väljendit pahaaimamatult kasutanud inimeste kinnipidamine, ülekuulamine ja trahvimine oli võimuliialdus ja riigi liigne sekkumine sõnavabadusse. Igasugune riigipoolne karistamine peab olema selgelt ette nähtav," leiab Rünne.

"Kuigi riigil on õigus - ja osadel juhtudel isegi kohustus - sõnavabadust piirata, tuleb seda siiski teha vaid juhul, kui teatud sõnade ja sümbolite keelatus on ühiskonnas selgelt arusaadav või tegu on ebaseadusliku vaenukõnega. Kuid isegi siis peavad piiramisel olema väga selged raamid, et mitte tuua liialt ohvriks sõnavabadust," lisas keskuse strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal.

Kohtuskäiku rahastab inimõiguste keskuse annetajate toel.