Riigikohus arutas juhtumit, kus politsei- ja piirivalveamet (PPA) karistas Leore Lisann Klõšeikot karistusseadustiku järgi 120-eurose trahviga. Klõšeiko hoidis 5. novembril 2023 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel käes plakatit kirjaga "Jõest mereni", millega ta PPA hinnangul eksponeeris avalikult inimsusevastase kuriteoga seotud sümbolit seda tegu toetaval või õigustaval viisil.

Klõšeiko kaitsja vaidlustas otsuse ning taotles väärteomenetluse lõpetamist. Harju maakohus aga jättis kaebuse rahuldamata, misjärel pöördus Eesti inimõiguste keskus riigikohtusse.

Riigikohus lõpetas oma otsusega Klõšeiko suhtes väärteomenetluse ning rahuldas kassatsiooni. Samuti mõistis kohus Klõšeiko kasuks välja 4809 eurot menetluskulude katteks.

Karistusseadustiku lõige, mille alusel PPA trahvi määras, ütleb, et väärteona on karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Klõšeiko kaitsja seadis kahtluse alla, kas sümbol "jõest mereni" käib selle lõike alla.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaataja ehk keskmine mõistlik inimene seostas Eestis 2023. aasta novembris väljendit "jõest mereni" just Hamasi ja selle tegudega.

"Kui sümbolit on võimalik isegi eksponeerimise aega, kohta ja viisi arvestades objektiivselt sisustada mitmeti, s.o sümboli peamise tõlgenduse suhtes ei ole ühiskonnas välja kujunenud selget seisukohta, tuleb teo koosseisupärasust eitada. Sellises olukorras pole KarS § 151¹ objektiivse teokoosseisu hindamisel oluline, kas ja kui hõlpsasti oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik end sümboli n-ö tooniandva tähendusega kurssi viia," märkis kolleegium.

Kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et väljendusvabadust saab piirata – sealhulgas sümboli eksponeerimist keelates ja selle eest karistades – vaid siis, kui selleks on kaalukas põhjus.

Vaidluses Klõšeikot esindanud vandeadvokaadi Ronald Riistani sõnul on tegemist märgilise otsusega.

"Sisuline suunis, mille riigikohus andis, on, et riigi esindajad ei tohi mitmeti tõlgendatava väljendi puhul keelata väljendi kasutamist ainult enda tõlgendusest lähtuvalt, vaid nad peavad enne tuvastama, et väljend on Eesti ühiskonnas üheselt mõistetav. Ning see väljend peab ka reaalselt ühiskonda lõhestama või põhjustama ohtu. Ja see viimane pool on see uus ja väga oluline juhend riigile, millal nad võivad inimeste põhiõigusi piirata," lausus Riistan.

2023. aasta novembris Palestiina toetusavaldusel osalenud Leore Klõšeiko hoidis toona üleval Palestiina-meelset plakatit väljendiga "Jõest mereni". Toona trahvis teda politsei 120 euroga ning Harju maakohus leidis, et naise plakat oli genotsiidi toetav.

Eesti inimõiguste keskuse hinnangul oli selline lähenemine liialt sõnavabadust piirav ning keskus viis vaidluse riigikohtusse.