Audit kahtleb, kas Võru Instituudil sobib olla riigiasutus

Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond viis läbi auditi, milles hindas riigiasutuse Võru Instituudi sisekontrollisüsteemi toimimist, ja leidis, et see vajab oluliselt parandamist. Samuti leiti auditis, et instituudi tegutsemine riigiasutusena pole parim variant. Instituut ise on eriarvamusel.
Auditis on kriitilise tähelepanekuna toodud välja asjaolu, et aastast 2011 ei ole Võru Instituut evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Teadusasutuse evalveerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse teadus- ja arendusasutuse vastava valdkonna taset võrreldes valdkonna rahvusvahelise tasemega.
"2010. aastal saadi negatiivne evalveerimise tulemus ning uuesti evalveerimine on direktori selgituse kohaselt ressursipuuduse tõttu tegemata jäänud või edasi lükkunud. Ka 2023. aastal on olukord sama - Instituut ei ole taotlenud evalveerimist," kirjutatakse auditis.
Auditi autorid märgivad, et instituudi riigiasutuse tegevusvorm ei ole arvestades riigireformi eesmärki ja tegevusvormi hindamise tulemusi ülesannete täitmiseks sobivaim ja tuleks algatada arutelud instituudi tegevusvormi analüüsimiseks ning vajadusel ümberkujundamiseks.
"Võru Instituut saab edukalt toimida kasutades muud tegevusvormi, kaasates ka
enam kogukondi. Sarnaselt teiste kultuuriruumide instituutidega, saab riik jätkata rahastust, kuid asutajatena võiksid olla eestvedajad kohalikud," leidsid auditi autorid.
Audit märgib ka, et kultuuriministeerium töötaski sisuvaldkondadega koostöös välja alternatiivid, näiteks pakkus ministeerium välja lahutada Võru Instituudi teadus-arendustegevus ja muuseumid. Samuti pakkus ministeerium välja muuta instituudi tegevusvormi, kujundades riigiasutuse ümber tavaliseks hallatavaks
riigiasutuseks või sihtasutuseks Vana Võrumaa Muuseumid, kutsudes asutajate ringi võimalusel ka kohalikud omavalitsused.
Kolmandaks variandiks oleks ministeeriumi hinnangul jätkata vanaviisi riigiasutuse vormis nn teadusasutusena. "Kui positiivne evalveerimine ei õnnestu ja krooniline rahapuudus teadustöös suureneb, siis väheneb võimalus palgata teaduskraadiga
töötajaid," kirjutatakse auditis.
Võru instituut ei nõustunud juriidilise tegevusvormi sobivuse analüüsiga ja teatas, et 2023. aastal on instituudil plaanis esitada taotlus teadus- arendusasutuse evalveerimise protsessi algatamiseks.
Instituut märkis tagasisides ka, et on kaasanud kohalikke omavalitsusi ja kogukonda muul moel väga paljudesse ühistesse projektidesse. Samuti lisas instituut, et auditis ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et praegune
tegevusvorm ei võimalda kogukondi kaasata või et kohalikke kogukondi (nt KOV, MTÜ) oleks praeguse tegevusvormi puhul kaasatud vähe.
Võru Instituudi toetuste osakaal Võru kultuuriruumi toetustest, mida jagab Eesti
rahvakultuuri keskus on püsinud keskmiselt 31,4 protsendi juures. Toetustest on ressurss peamiselt suunatud keele ja hariduse projektidele. 2023. aastal oli toetus instituudile 34 386 eurot. Auditi hinnangul konkureerib instituut toetuste saamisel MTÜ-dega.
Instituut märkis vastuses, et on taotlusvoorudes osalenud samadel tingimustel kui MTÜ-d, teised riigiasutused, riigi asutatud sihtasutused, avalik-õiguslikud sihtasutused.
"Ka Tartu Ülikool on pidanud juba aastaid taotlema ja on ka saanud sihtotstarbelist toetust Eesti Rahvakultuuri Keskuse eri kultuuriruumide meetmetest Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse põhitegevuse
rahastamiseks," märkis instituudi esindaja.
Võru Instituut on 1995. aastal kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus, mis juhindub oma tegevuses teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ning põhimäärusest.
Instituudi tegevus on keskendunud Vana-Võromaale, toetab ning arendab võrokeste keelt ja kultuuri. Instituuti juhib kultuuriministri poolt ametisse nimetatud direktor Rainer Kuuba alates 2010. aastast. Instituudis on 41,5 ametikohta, millest on täidetud 35,2.
Neljapäeval kuulutas instituut välja konkursi uue direktori leidmiseks.
Toimetaja: Mari Peegel









