Luksemburg aitas remontida Ämari õhubaasi lennurada
Eelmisel nädalal külastas Eestit NATO väikseima riigi Luksemburgi kaitseminister. Sel aastal kulutab väikeriik kaitsele vaid 1,29 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, ent sellest hoolimata leiavad nad raha Ämari õhubaasi lennuraja remondiks.
Luksemburgi kaitseminister Yuricko Backes tutvus Ämari lennuväljaga, mille ühe lennuraja renoveerimiseks just Luksemburg suuri summasid on eraldanud. Ega ministril oma kodumaal selliseks tegevuseks võimalust olegi, sest Luksemburgi militaartaristu on pea olematu.
"Meile, kel pole oma täiemõõdulist õhuväge, on tähtis olla solidaarne meie NATO liitlastega. On auasi ja meile tähtis aidata Eestit tema enda lennuväljal. Luksemburg on osa ka riikidevahelisest tankerilaevastikust, ka seal oleme oma võimekusega abiks. Investeerimine meie kollektiivkaitsesse renoveerimistööde kaudu, nagu teeme Eestis, või osalemine riikidevahelises laevastikus on investeerimine kollektiivkaitsesse ja sedakaudu ka meie enda kaitsesse," rääkis Backes.
Luksemburgi kaitsejõududessegi kuulub vaid veidi üle 900 inimese. Samas on Luksemburgi väikesest armeest leidunud sõdureid kõigile NATO suuremaile missioonidele ning nad osalenud ÜRO rahuvalvemissioonidel ja 2017. aastast aitavad kaitsta ka Leedut.
Samas on Luksemburgi kaitsekulutused olnud suhteliselt madalad. Ministri sõnul muutis asja aga juba Vene-Ukraina sõja algus kümne aasta eest ning veelgi hoogu andis nelja aasta eest sõja paisumine täiemõõduliseks.
"2014 aastast peale on Luksemburgi kaitsekulutused kolmekordistunud. Sellest peale, kui ma sain ministriks, olen väga aktiivselt töötanud, et need jõuaks kahe protsendini SKT-st, NATO eesmärgini. Järgmise viie-kuue aasta jooksul tahame oma kaitsekulutusi taas kahekordistada," ütles Backes.
Riigikaitse mõttes asub Luksemburg tänapäeva Euroopas lausa paradiislikus kohas. Kui just mõni välisjõud kogu maailmajagu vallutada ei kavatse, ohustab Luksemburgi vaid see, kui Prantsusmaa ja Saksamaa uuesti omavahel sõtta peaksid minema. Ehkki need kaks riiki ja nende eelkäijad on ajaloo jooksul korduvalt sõdinud, on sellise sõja võimalus praegusel ajal vaid hüpoteetiline.
Seega ei ohusta Luksemburgi tegelikult miski. Kaitseministri sõnul saavad kodanikud vajadusest riiki kaitsta siiski aru, tuletades meelde Luksemburgi ajalugu.
Teine Maailmasõda oli Luksemburgi jaoks üsnagi traagiliste tagajärgedega.
"Ka meie oleme kogenud sõda, oleme olnud okupeeritud. Ka mõned II Maailmasõja rängimad lahingud, näiteks Bulge'i lahing, peeti meie pinnal. Seega on meil sõjakogemus, aga muidugi viimastel aastatel, erinevalt Eestist, oleme ümbritsetud liitlastest ja sõpradest," ütles Backes.
Luksemburg juhib ka viieteistliikmelist IT-koalitsiooni Ukraina varustamiseks moodsa infotehnoloogiaga, mida sõjapidamisel tarvis läheb. Selles koalitsioonis on tähtis roll ka Eestil. Minister Backesi sõnul on koalitsioon ennast õigustanud. Enamasti annab sõdiva riigi abistamine hoogu ka abistava riigi majandusele, ent ministri sõnul pole ta hinnanud, millist kasu IT-koalitsioonis osalemine Luksemburgi enda majandusele toonud on.
"Uba ei ole mitte meie majanduskasus. Mis on tähtis ka sellele koalitsioonile, on saadud info, kogemused, see abi mida me pakume Ukrainale," sõnas Backes.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: "Välisilm"