Ämari lennubaasis on NATO liitlaste lennukid taevast jälginud juba üle kümne aasta. Juuli alguses Ankaras peetud NATO tippkohtumisel lepiti aga kokku, et seni rahuajale kohast õhuturvet teinud lennukid alustavad nüüd õhukaitsega. Ehk jälgimise asemel saab kogu NATO õhutõrjesüsteem vajadusel sekkuda.

"See peaks meile tagama, et kui näiteks ohupilt muutub ja on vaja kiiresti siia juurde tuua, siis seda tehakse. Samamoodi on kõikvõimalike otsuste tegemiseks vajalikud eelautoriseeringud juba maksimaalselt ette ära tehtud," ütles kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).

Laupäeval algavat missiooni alustab Türgi, kelle vahetab nelja kuu möödudes välja järgmine riik. Pevkuri sõnul on roteeruvad riigid paika pandud kolmeks aastaks. Igav ei tohiks siin hakata, kuna nii palju õhuruumi rikkumisi mujal naljalt ei koge.

"Neile on see nüüd nende kodubaas, nad elavad siin oma igapäevast kaitseväelase, õhuväelase elu. Neile on kindlasti teistmoodi, et senise praktika kohaselt kord, kaks, isegi kolm korda nädalas tuleb käia tuvastamas meile mittesõbraliku riigi lennukeid. Ega nendel oma koduriikides reeglina, ja kui me räägime eelkõige näiteks Portugalist või Hispaaniast, kes meil on siin olnud, või ka Saksamaast, ei ole vaja käia tuvastamas pidevalt lendavaid Vene luurelennukeid või ka Vene hävituslennukeid. Seda silmsidet, mis tekib Vene hävitajaga, Portugalis ei ole võimalik saada. Seetõttu on iga riik, kes siia tuleb, kindlasti veidi erilises olukorras," nentis Pevkur.

Ämarisse saabunud Türgi õhuväe kontingent on ligi 80-pealine. Neist kümme on piloodid, ülejäänu moodustab abipersonal ehk logistikud ja mehaanikud. Õhkutõusmiseks on ööpäev läbi valmisolekus viis F-16 hävitajat.

"Muidugi oleme uhked, et saame siin NATO lipu all olla. Meie siht ja eesmärk on kaitsta NATO õhuruumi, tuvastada siinseid ohte ja jätkata tugevat õhuheidutust," ütles Türgi õhujõudude piloot leitnant Atila Özdemir.

Türgi kontingendi vahetus lõpeb novembris.