Reedel saab Eesti olümpiakomitee uue presidendi, aga sellest juttu ei tule. Sõltumata sellest, kes presidendiks valitakse, peavad spordi juhtimise juures olevad inimesed arvestama suurte trendidega, mis praegu kõikjal käigus. Neist räägimegi.

Sport läheb suuremaks, sest lennuk, televisioon ja internet on teinud maailma väiksemaks. Järjest rohkem suuri, eelkõige Aasia ja Aafrika riike leiavad tippspordi üles. Hea näide on male: tänu internetile on kunagisest härrasmeeste mängust saanud maailma suurimaid tippsporte umbes 650 miljoni harrastajaga.

Medali võitmine läheb raskemaks. Iga 12 000. laps, kes sünnib, on eestlane ehk statistiliselt peaks meil suveolümpiamängudel võistlema üks sportlane, aga me tahame kahte või kolme medalit. Päris optimistlik.

Mart Tarmaku statistika järgi olid suurimad senised medalivõitjad, kes Pariisis medalita jäid, Soome (seni 305 medalit) ja Eesti (seni 36 medalit). Soome suuremahulisest ja valusast diskussioonist peaks meilegi kasu olema, sest neil on midagi aja jooksul ikka väga valesti läinud, kui teised Põhjamaad võidavad 8–12 medalit.

Ülisuure talendi otsingumeetodid täienevad. Järjest rohkem hakkab juhtuma, et kuskilt Saint Luciast ilmub keegi Julien Alfred ja võidab Pariisis naiste 100 meetri jooksu kõigi ameeriklaste ja jamaikalaste ees. Sellised eriandekad hakkavad järjest rohkem medaleid näpistama.

See tähendab, et väikeriikidel jäävadki medalite saamiseks suure talendi otsingu ja arengu süsteemid. Üritades riigi kõiki lapsi näiteks jalgpalli mängima panna võib kergesti tähendada, et mängu on palju, aga medaleid vähe.

Selle teemaga tegeleb näiteks praegu Island, tubli spordiriik, mis on olümpiakullata ja ainult nelja medaliga läbi aegade. Muide, nende spordisüsteemi restruktureerib praegu Gerd Kanteri omaaegne treener Vésteinn Hafsteinsson. 20–25 aastat jalgpalli eelisarendmist ja suure osa spordiraha sellele kulutamine annab praegu kõvasti tunda.

Väikeriikidele jäävad medaliteks ka mitte massialad. Kui kergejõustikust rääkida, siis Eesti on oma kümnevõistlusega tubli. Praegu võiks näpu peale panna ka naiste odaviskele, milles kogu maailma põeb talendikriisi. Epeevehklemine on tulevikus suur teema. Ka jõualad.

Spordistrateeg Jan Kees Mons toob veel välja suuri trende. Tehisintellekt hakkab palju muutma, sensorid ja andmeanalüüs muutuvad edu aluseks, sportlaste bränd muutub veel tähtsamaks, fännide pühendumus muutub võitlusväljaks jne. Selge on aga see, et sporditeadus hakkab järjest rohkem edu mõjutama.

Ümber lükatakse spordimüüte. Mõnuga levitatakse ju jama, et tippsport on tervisele alati kahjulik. Rida riike on uurinud olümpiasportlaste elu ja selgub, et olümpiasportlased elavad tavainimestest keskmiselt viis aastat kauem. Eriti suur vahe on vastupidavusaladel. Eliitsportlasetel on väiksem vähirisk ja maletajad saavad harvem Alzheimerit.

Spordifilosoofia hakkab kiiremini arenema, sest ilma suure ideeta ei saa. Spordieetika tähendus tõuseb ja loodan, et see jõuab ka siia. Praegu on spordieetika arutelusid Eestis kohati lausa piinlik kuulata. Nassim Taleb on öelnud, et "kangelasi ei tee mitte saavutused, vaid käitumine". Mis mulje meie mõnede treenerite käitumisest jääb?

"Iga hea treener on alati ka ühiskonnategelane," on kindel soome korvpallilegend, treener Henrik Dettmann. Tipptasemel teisiti ei tohigi. Sport ei ela eraldi maailmas oma reeglitega, vaid kõigil on oma sotsiaalne roll.

Kui optimistlikumalt lõpetada, siis tuleb nentida, et õnneks on spordis reserve palju. Siin võib ka ühe silmaga olla nägija.

Ideoloogia, strateegia, teadus, planeerimine, metoodika, kehahooldus, toitlustamine, elustiil, kommunikatsioon ja eelkõige suhe oma rahvaga on valdkonnad, kus ees on palju arenguruumi. Andekal ja töökal on siin võimalusi palju.

Kas panite tähele, et ma ei tarvitanud siiani kordagi sõna doping. Loodan, et vähemalt Eestis on see teema lõpuni käsitletud ja uusi skandaale ei tule.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.