Hispaanlaste tehtud uurimus näitas, et Kolumbus võis olla Hispaania juut

Kuulus maadeavastaja Christoph Kolumbus oli Valenciast pärit juut, kes pidi eluajal oma päritolu toonase tugeva antisemitismi tõttu varjama, paljastas Hispaania uurimisrühm oma aastaid kestnud uuringu tulemusi.
20 aastat kestnud uuringud näitasid, et Kolumbus ei olnud meremees Genovast, nagu on siiani arvatud, vaid pärines Valenciast juudi perekonnast. Juudi päritolu näitasid nii Kolumbuse kui ka tema poja Hernando luude analüüsid, vahendasid Telegraph ja Guardian.
Uurimistöid juhatas Granada ülikooli kohtumeditsiini professor Antonio Lorente ning uurimistööde tulemused tehti avalikuks dokumentaalfilmis, mis linastus Hispaanias laupäeval, mil riigis tähistati Hispaania rahvuspüha, millega meenutatakse Kolumbuse jõudmist Ameerikasse.
Lorente ütles, et tehtud analüüsid näitasid, et Kolumbus oli juudi päritoluga.
"Meil on osaline, kuid piisav DNA Kolumbuselt. Meil on tema poja Fernando Coloni DNA ning nii Y-kromosoomis kui ka mitokondriaalses DNA-s on jälgi, mis ühilduvad juudi päritoluga," lausus Lorente.
Kuigi uurimistöödega ei suudetud teha kindlaks Kolumbuse sünnikohta, on tõenäoline, et see asus Hispaanias Vahemere ääres, lisas ta.
"DNA viitab, et Kolumbus on pärit Vahemere lääneosast. Kui Genovas polnud 15. sajandil juute, siis tõenäosus, et ta on sealt pärit, on väga väike," lausus Lorente.
Ajaloolane Francesc Albardaner selgitas, et juudina Genovas elamine oli 15. sajandil põhimõtteliselt võimatu. "Juudid võisid siis seaduse järgi Genovas viibida ainult kolm päeva," lausus ta.
Albardaner, kes on kirjutanud põhjalikult Kolumbuse Ida-Hispaania päritolust, ütles, et tema uurimused näitavad, et Kolumbus oli pärit Valencia siidiketrajate perekonnast.
Aastal 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, andsid Hispaania katoliiklastest monarhid, Kastiilia kuninganna Isabella ja Aragoni kuningas Ferdinand II, korralduse saata välja kõik juudid, kes ei hakka kristlaseks.
"Kolumbus pidi terve oma elu teesklema, et ta on katoliiklane," märkis Albardaner.
Tol ajal elas Hispaanias umbes 200 000 juuti, Apenniini poolsaarel aga ainult 10 000 kuni 15 000 juuti, ütles Albardaner.
Lisaks pidid uurijad tegema kindlaks, kas Sevillas asusid tõesti Kolumbuse jäänused, sest Dominikaani vabariik on siiani väitmas, et Kolumbuse viimane puhkepaik asub seal.
Lorente uurimismeeskond tegi kindlaks, et Kolumbus on ikkagi maetud Sevillasse, võrreldes tema DNA-d samasse katedraali maetud Kolumbuse poja DNA-ga.
RTVE, kus dokumentaalfilm laupäeval esilinastus, ütles, et Lorente leiud panevad lõpu 500 aastat kestnud spekulatsioonidele Kolumbuse sünnipaiga ja rahvuse üle. Sajandite jooksul on pakutud, et Kolumbus oli genovalane, bask, katalaan, galiitslane, kreeklane, portugallane või šotlane.
Laupäeval avaldatud tulemused on samas teadlaste hulgas tekitanud mitmesugust reaktsiooni. Hispaania toksikoloogia ja kohtuteaduste instituudi endine juht Antonio Alonso ütles väljaandele El Pais, et kuivõrd uurimisrühm ei jaganud oma leide, näiteks Kolumbuse ja tema poja DNA-d, ei saa keegi kindel olla, mida dokumentaalfilmis tegelikult näidati.
Ka Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi arheogeneetika teadur Rodrigo Barquera märkis, et teda üllatas, et enne avastuste avalikustamist ei jagatud infot teiste teadlastega ja seega polnud võimalik järeldusi ka enne nende avalikustamist kahtluse alla seada.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: Telegraph, Guardian